Täna siseminister Lauri Läänemetsale ja justiitsminister Lea Danilson-Järgile saadetud kirjas väljendas metropoliit Eugeni üheselt, et ei jaga patriarh Kirilli seisukohta, et Ukraina sõjas hukkuvatele Vene sõduritele antakse kõik patud andeks. Samuti rõhutas ta, et on juba varasemalt mõistnud selle sõja hukka ja kutsunud üles sõjategevuse lõpetamisele.
Alljärgnevalt toome ära Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni kirja täies mahus:
"Mulle ja meie Kiriku Sinodile adresseeritud Siseministeeriumi asekantsleri Raivo Küüdi 07.10.2022 kirjas soovitas asekantsler mul teha avaldus avalikes meediaväljaannetes kuni 12.10.2022 (hoiatusega alustada muidu minu ajutise elamisloa tühistamise protsess), milles:
- ühemõtteliselt ja selgelt väljendada, kas ma jagan Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli seisukohta, mida ta ütles jutluses 25.09.2022, kus ta õigustab Vene Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas;
- veenda nii Siseministeeriumit kui ka Eesti üldsust, et MPEÕK-s ei toimu mingisugust sellist tegevust, mis kannaks edasi Moskva patriarhi sõnavõtust kantud sõja õhutustegevust ja sellest tulenevaid muid mõjutusi ja ideoloogiat.
Vastuseks sellele kirjale teatan järgmist:
1. Oma tegevuses juhindub meie Kirik MPEÕK põhikirjast ja Eesti Vabariigi seadustest.
Toetudes õigeusu usuõpetusele väljendab Eesti Õigeusu Kirik sõjavastasust, on rahu poolt ja kõigi konfliktide rahumeelse lahendamise poolt, mida me rõhutasime ka MPEÕK Sinodi pöördumises 6.10.2022.
Seoses sellega teatan Teile, et ma ei jaga pühima patriarhi Kirilli sõnu, mida ta väljendas 25.09.2022 peetud jutluses, justkui antaks patud andeks sõjaväelastele, kes hukkuvad sõjaväelase kohust täites.
19.03.2022 ühinesin ma Eesti Kirikute Nõukogu avaldusega, mis mõistis hukka sõja ja kutsus üles sõjategevuse lõpetamisele. Sellest ajast saadik on minu seisukoht muutumatu.
2. Veenmaks Eesti valitsust ja üldsust, et MPEÕK ei levita Eestis sõda õhutavat ideoloogiat, pean alguseks teatama järgmist:
MPEÕK Sinodi pöördumises, mis oli tehtud seoses jätkuva sõjaga Ukrainas, me kogulikult kinnitasime oma kirikuliikmetele ja Eesti rahvale, et me palvelikult palume Issandalt Jumalalt sõja kiireimat lõppu, nagu kõik teised Eesti kristlikud kirikud. Kõigis meie pühakodades tuuakse igal liturgial palumisi ja palveid selle sõja lõpetamise ja rahu peatse taastamise eest.
Ukraina sõja päris alguses kutsusin ma oma kirikuliikmeid mitte alluma vaenu ja vihkamise tunnetele, mitte lasta enda tõmmata poliitilistesse vaidlustesse, eriti kiriklikus keskkonnas, vaid tegeleda põgenike abistamisega, kes on jäänud peavarjuta ja elatusvahenditeta. Meie kogudustes kogutud 10 000 eurot on üle kantud MTÜ Eesti Pagulasabi kontole. Meie Kiriku koguduste liikmed on töötanud pagulaste vastuvõtu keskustes, on osalenud toiduainete, asjade ja esmatarbevahendite kogumises, võimaluse korral on aidanud majutusega. Meie preestrid on vaimulikult toetanud ja jätkavad nende ukraina pagulaste toetamist, kes käivad MPEÕK kogudustes.
Eestis tegutseb praegu 38 MPEÕK kogudust, mis ühendavad suurt osa meie maa õigeusklikest. Alates 2022. aasta märtsist on praktiliselt kõigis meie kogudustes ka Eestisse saabunud ukraina pagulastest õigeusklikud. Ja see saab ainult kinnitada, et meie kogudustes ei toimu mingit sõjapropagandat ega vaenuõhutamist. Sarnased juhtumid saaks kohe avalikuks, sest kõigi meie koguduste tegevus on avalik ja läbipaistev.
Ülejäänut loodan jagada sisulises mõttevahetuses plaanitud kohtumisel Siseministeeriumis, kuhu olen kutsutud 18.10.2022.
Lugupidamisega,
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni
MPEÕK Sinodi esimees"
Läänemets: arvatavasti jäetakse metropoliit Eugenile nüüd elamisluba alles
„Jah, ma arvan küll," vastas siseminister Läänemets küsimusele selle kohta, kas ta on metropoliidi avaldusega rahul ning kas siinse õigeusu kiriku juhi elamisluba jäetakse nüüd rahule.
„Meil oli soov mõista, mida õigeusu kirik Eestis arvab sellest, mida ütleb patriarh Kirill: et tegemist on püha sõjaga ja kõik muud jutud juurde. Meil oli soov mõista, et Eestis tegutsev kirik on end sellest distantseerinud ja nüüd on nad seda teinud. See on see, mida Eesti vajab: selgus ja kindlus, et Eestis tegutsevas kirikus sõja õhutamisega ei tegeleta, ning et see ei ole siinsetele usuinimestele aktsepteeritav."
Toimetas Martin Vaher