Välisluurega tegeleva Teabeameti juht Mikk Marran kinnitas ETV saates "Ringvaade", et Venemaa on teadlikult kasutanud pagulasvoogu nn migratsioonirelvana ning nentis, et kui see "relv" peaks pöörduma Eesti suunas, siis jääksid meie piiripunktid tõsise surve alla.
Venemaa on saatnud nn pagulasi Norra ja Soome piirile, püüdes ilmselt testida nende riikide võimekust probleemiga toime tulla. Teabeameti juhi sõnul on Eestil olemas võimekus taolise rändesurvega tegeleda.
"Kui seda relva tahetakse kasutada Eesti või Läti vastu, siis on kindlasti võimalik. Kuid seejuures olen ma kindel, et meie julgeolekuasutused jälgivad igapäevaselt olukorda ja politsei- ja piirivalveamet on taoliseks olukorraks valmis," kinnitas Marran.
Kas valitsus ikka on valmis?
Viimastel päevadel on Eesti meedias hakatud üha enam rääkima võimalusest, et migrandid võivad suuremal hulgal ka meie idapiirile ilmuda, eriti kui idanaaber peaks seda protsessi suunama. Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel on Eesti piir kindla kontrolli all ning raskusi võib tekkida alles siis, kui piirile saabuks päevas enam kui sada põgenikku, kes paluks Eestilt varjupaika.
Kuid migrandid võivad üritada Eestisse pääseda ka mujalt, mitte ainult idapiiri ületades. Alles märtsi alguses kirjutas piirivalvespetsialist ja EKRE fraktsiooni liige Uno Kaskpeit, et Eesti valitsus ei võta sadamate tõhusamaks kontrolliks ja lõunapiiri kaitseks ise midagi konkreetset ette, kriisiolukorras appi kutsutavatel kaitseliitlastel aga pole piirivalvuri koolitust.
"Kui kevadel ei suudeta Euroopas põgenikevoolule piiri panna, tähendab see Eesti riigile suurt riski. Piirivalvel ei ole tänasel päeval enam mingit reservi, sest see on hävitatud tänu meie võimuloleva koalitsiooni "heale tööle" ja truudele ametnikele," kirjutas Kaskpeit, kes ise lahkus 2007. aastal teenistusest protestiks piirivalve riigikaitsesüsteemist väljalülitamise vastu.
Rõivas Helmele: teile meeldib fantaseerida
Veel möödunud nädalal hindas peaminister Taavi Rõivas riigikogus kõneldes tõenäosust, et illegaalsed immigrandid ilmuvad Eesti piiridele, väga väikeseks ning süüdistas oponente EKRE-st migratsiooniteema abil poliitilise kasu taotlemises.
9. märtsil küsis Martin Helme riigikogu infotunnis peaminister Rõivaselt, mis on valitsuse tegevusplaan, kui sajad ja tuhanded illegaalsed immigrandid korraga Eesti piirile ilmuvad.
"Ma saan aru, et teile väga meeldib fantaseerida kõikvõimalike hirmsate stsenaariumitega ja nüüd, kui on totaalselt õhk välja lastud sellest teie esialgsest hirmutamise plaanist, kus te rääkisite, et Eestisse saabub massimigratsioon kvoodi või millegi sarnase kaudu, siis nüüd olete te valinud uueks stsenaariumiks selle, et saabuvad tuhanded inimesed Eesti piirile," vastas Rõivas ja lisas, et eksperdid ei pea kuigi tõenäoliseks, et migrandid valivad Euroopa Liitu sisenemise kohaks just Eesti.
Kuid Rõivase sõnul valmistuvad Eesti ametkonnad ka stsenaariumiteks, mille tõenäosus on väga väike.
2018. aastaks valmib 90 km pikkune tara
Eesti idapiiril valmib aga Eesti 100. sünnipäevaks uus piiririba, kuhu paigaldatakse tänapäevane valvesüsteem ja 90 kilomeetri ulatuses tara, mis on kohati kuni kolme meetri kõrgune. Piiri väljaehitamine läheb maksma üle 70 miljoni euro.