Äsjased uuringud näivad ütlevat, et Eesti elanikud toetavad pagulaste vastuvõtmist ning on samal ajal nõus sellega, et riik piirab vajadusel oma kodanike liikumis-, kogunemis- ja koosolekute vabadust. Vähemalt nii esitletakse peavoolumeedias valitsuse ja inimõiguste instituudi tellitud uuringuid.
Eesti Päevalehe teatel selgus valitsuse kommunikatsioonibüroo tellitud uuringust, et Eesti elanike suhtumine pagulastesse on muutunud positiivsemaks. Kui veel eelmise aasta juunis tunnistas inimeste õigust vabalt rännata 63% vastanuid, siis nüüd on neid 75%.
Kasvanud on ka "hädas olevate inimeste" vastuvõtmist pooldavate inimeste osakaal: eelmise aasta juunis oli selle poolt 43% elanikke, praegu on pooldajate osakaal 56% ehk üle poole elanikest.
Kõnealuse uuringu tellis valitsuse kommunikatsioonibüroo ja seda rahastati projekti "Rändekommunikatsioon ja seire" raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti siseministeerium. Uuringu korraldas Kantar Emor 2016. aasta oktoobris.
Inimõiguste Instituudi tellitud ning Turu-uuringute AS poolt läbi viidud uuringust aga tuli välja, et 57 protsenti Eesti elanikest on valmis tegema järeleandmisi oma põhiõigustes, kui see aitab ära hoida näiteks terroriakte. Kõige sagedamini ollakse nõus piirama oma liikumisvabadust ning koosolekute- ja kogunemisvabadust.