Riigikogu uuendas 15. mail "reeglitepõhist maailmakorda" ja võttis vastu Venemaa külmutatud varade Ukrainale "ennetavate reparatsioonidena" üleandmist võimaldava seaduse.
"Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" (eelnõu 332 SE III) alusel võtab Eesti võim Venemaalt ja selle juriidilistelt- ning eraisikutelt ära nende Eestis asuva vara, müüb vajadusel selle maha ning annab raha Ukrainale.
Eesti 200 liige ja riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras kuulutas seaduseelnõu kolmandal lugemisel ja enne hääletamist (14:05):
"Täna on päev, mil riigikogu võtab vastu Venemaa külmutatud varade kasutamist lubava seaduse. Me võtame selle seaduse vastu, et toetada Ukrainat. Me võtame selle seaduse vastu, sest Ukraina võit on ka meie võit. Me võtame selle seaduse vastu, sest Venemaa peab sõjast lahkuma kaotajana."
Ta jätkas, et Ukrainale tekitatud kahju eest vastutab Venemaa ja Eesti kui Venemaa vastutuse kehtestaja võtab sellel eesmärgil ära "Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete vara". Ta lisas, et selle raha eest ostab Ukraina relvi, leevendab keerulist humanitaarolukorda ja taastab riiki.
Eelnõu algteksti tutvustuses kirjutatakse: "Eelnõuga sätestatakse võimalus kasutada riigi poolt Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara (konkreetsel juhul Venemaa isikute vara) rahvusvahelise õiguse vastaselt [Ukrainale] tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, …"
Terras lisas, et Eesti toetab "reeglitel põhinevat maailmakorda".
Venemaa sissetung Ukrainasse pole kindlasti õiguspärane, nagu on ka teatud kahtlusi õiguspärasuse osas 2014. aastal Ukrainas lääneriikide salateenistuste poolt korraldatud "Oranži revolutsiooni" suhtes.
"Reeglitepõhise maailmakorra" reeglite järele on sõjakahjude hüvitamised reparatsioonid. Võõrsõnade leksikon selgitab "reparatsioonide" tähendust: "Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt, reparatsioonimakse."
Seitsmendal märtsil toimus riigikogus põhiseaduskomisjoni avalik istung, kuhu üle ilmavõrgu oli esinema kutsutud grupp tuntud välismaiseid mõttekodalasi, aktiviste ja rahvusvahelise õiguse eksperte. Üks neist oli Vladimir Putini võimuleasumise järel miljardite eurode suuruse äri kaotanud naftatööstur Bill Browder, kelle sõnul võib reparatsioonid Venemaalt ära võtta ennetavalt ehk enne sõja lõppu. Browderi seisukohta kinnitas väidetavalt üks maailma rahvusvahelise õiguse tippeksperte Laurence Tribe, kes leidis, et lääneriikidel on "õigus" peatada Venemaa õigused iseseisva ja iseenda eest otsuseid langetava riigina.
"Ennetavate reparatsioonide" näol on tegemist seninägematu leiutisega. Kui otsida internetis inglise keeles väljendit "preemptive reparations", siis ei leia sellele mitte ühtegi vastet.
"Reparatsioonid" tähendavad rahvusvahelise õiguse vaates ja sõjapidamise mõistes üheselt, vara või raha üleandmist, mida peab võitja poole sunni peale tegema sõja kaotanud pool.
Lääs on tänaseks Ukrainas kulutanud kolm korda rohkem raha kui on Venemaa aastane kaitseeelarve.
Venemaa majandus kasvas 2023. aastal 3,6 protsenti. Eesti majandus kahanes samal ajal kolm protsenti. Eesti üks suuremaid ettevõtjaid Enn Pant räägib lisaks, et "demokraatliku lääne" jaoks on Eesti juba sõjatsoon ja keegi siia meie majandust elavdama oma rahaga niipea ei tule. Teiseks, tänu Venemaa sanktsioonidele ja roheüleminekule on Euroopa Liitu tabanud energiakriis ning selle majanduse "mootorit" Saksamaad tööstusest vabanemise laine. Kolmandaks on Venemaa selja taga üks maailma majanduslikult ja sõjaliselt võimekamaid riike Hiina Rahvavabariik, mille huvidele Venemaa kaotus Ukrainas ei vasta mitte ühestki otsast.
Kuigi "ennetavate reparatsioonide" õigust kuskil olemas ei ole, jätkas Terras: "Eesti 200 ütleb, et see on väga hea seadus. Eesti on õigusriik, me ei natsionaliseeriti relvajõu või valitseja võimuga. Me loome seadusega mehhanismi, mis näeb ette vastutuse agressoriga seotud inimestele ja ettevõtetele. Sõjakulud ja kahju on nagunii Ukraina ja tema liitlaste õlgadel. Las Venemaa maksab ka enda osa."
Kuna riigikogus istuvad koalitsiooniparteid on sisuliselt täitevvõimu "kummitempel", siis seisukoht, et Eesti "ei riigista midagi valitseja võimuga", kõlab pisut "mitmekesiselt".
Kõigele lisaks arvab Terras, et Eesti näitab teistele riikidele uue rahvusvahelise õiguse leiutamise ja reeglitepõhise maailmakorra uuendamisega "eeskuju":
"Meie otsus tugineb seadustel ja selle järgi tehtavaid otsuseid saab vaidlustada halduskohtus. Meie tänane otsus näitab, et oskame siduda Euroopa sanktsioonipoliitika ja rahvusvaheliste lepingute süsteemi. See on täna peamine võit, sest sama mustri järgi saab seda teha kõigis [Euroopa Liidu] liikmesriikides. Eesti siseriiklikud sammud on väga olulised, need on eeskujuks ja pretsedendiks, et teistel maailma riikidel oleks võimalik meie eeskuju järgida. Ja see on väga tähtis, sest Eestis on seda vara vaid näpuotsaga, umbes 30 miljonit eurot, maailmas tervikuna aga – tagasihoidlikul hinnangul – vähemalt 300 miljardi USA dollari väärtuses. See on raha, millest on sõjapidamisel väga palju abi."
Märtsi alguses toimunud põhiseaduskomisjoni avalikul istungil räägiti, et Venemaa riigi ja selle juriidiliste ning eraisikute Eestis asuva vara maht on kuskil 60–70 miljonit eurot.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja selle vastu oli kolm riigikogu liiget: Varro Vooglaid, Kalle Grünthal ja Kert Kingo. Hääletamata jättis 15 inimest ja hääletuse ajal oli istungisaalis kohal 83 rahvaesindajat.
Seaduste muudatuste alusel hakkab välisministeerium, mida juhib Margus Tsahkna, välja selgitama kõiki Venemaa "isikute" varadega seotud asjaolusid ja omandisuhteid. Ministeeriumil tuleb varade ära võtmisele eelnevalt tuvastada võimalikud erandlikud asjaolud, mille tõttu kaaluvad isiku huvid üles meetme rakendamise vajaduse. Vara omanikul on seaduse kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.
Toimetas Karol Kallas