Kanada teadlaste Covid-19 süstide ja liigsuremuse suhtseoste uuring tuvastas üheselt, et ligikaudu 800 inimese süstimine Covidi vastu kustutab enneaegselt ühe elu. Eesti Covidi aja liigsuremuse ja süstimise võrdlus osutab samasugusele suhtseosele, kirjutab Karol Kallas.
Kindlasti ei olnud Covidi süstid ainus Eesti Covidi aja liigsuremuse põhjus. Oma osa mängisid muude asjade kõrval plaanilise ravi edasilükkamine, inimeste riikliku hirmutamise ja meetmete režiimiga kaasnenud suurem stressitase ning alkoholi tarbimine.
Covidi aja liigsuremuses võimutsevad Eestis samasugused mustrid, nagu tuvastasid oma uuringus Kanada teadlased.
2015. kuni 2019. aastani oli Eesti viie aasta keskmine suremus 15 396 inimest aastas (alates 2015. aastast vastavalt: 15 339, 15 276, 15 442, 15 606, 15 184).
2020. aastal lahkus Eestis elust 15 685 inimest, mida on varasema viie aasta keskmisega võrreldes 289 inimest rohkem. 289 surma on kindlasti palju, kuid see number jääb loomuliku surmade arvu kõikumise piiresse. Seda vaatamata p(l)andeemiale, Covidi-režiimile ja lakkamatule hirmupropagandale.
- Covidi vastu "vaktsineerima" hakati Eesti inimesi 2020. aasta viimastel päevadel.
- 2021. aasta liigsuremus oli võrreldes 2015.–2020. aastate keskmise suremusega (mis oli 15 670 in) 2690 inimest.
- 2022. aasta liigsuremus oli võrreldes 2015.–2020. aastate keskmise suremusega 1487 inimest.
- 2020. aastal suri Eestis jaanuarist septembrini 11 591 inimest, 2023. aastal on elust lahkunuid samal ajal 11 403 ehk 188 inimest vähem.
- Covid-19 ei ole 2023. aastal mitte kuhugi kadunud.
- Kui 2020. aasta lõpust kuni 2022. aasta 31. detsembrini süstiti Eesti inimestele ümmarguselt 2,1 miljonit vaktsiinidoosi, siis ajavahemikus käesoleva aasta jaanuarist kuni oktoobri alguseni on tehtud 12 880 süsti.
- Neist 12 880 süstist pandi pea pooled toime jaanuaris (5802 süsti). Tänavuse aasta jaanuari suremus/liigsuremus on samal tasemel 2021. aasta jaanuaris toimunud liigsuremuse hüppega. Vastavalt 1682 ja 1634 inimest ehk keskmiselt 314 inimest enam kui 2020. aasta jaanuaris.
Liigsuremusel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid kindlasti on sellel mingisugune suhtseos Covidi süstidega. Kui arvata juurde, et mingi osa süüst langeb valitsuse, rahvatervisetööstuse ja teadlaskonna kokkuleppel kehtestatud teistele Covidi-meetmetele, siis lisaks võiks esitada küsimuse, kas ühestki Covidi meetmest oli üldse midagi kasu?
Käesoleva analüüsi alguses mainitud teadustöös väidetakse, et 800 Covidi süsti toob keskmiselt kaasa ühe surma.
Eestis tehti aastatel 2021–2022 kokku ümmarguselt 2,1 miljonit Covidi süsti. 800 süsti võrdub üks surm arvutuse järele võiks Eestis olla Covidi süstisurmasid ligikaudu 2625 ja 1552 inimese liigsurma tõid kaasa muud põhjused. Nagu näiteks lisaks rumalatele poliitikatele Covidi pärast haiglas ära jäetud plaaniline ravi.
Mõned Eesti teadlased väidavad, et Covidi süstid hoidsid 2022. aastal ära vähemalt 1400 surma. See võib olla pisut lihtsustatud arutluskäik, aga antud väitest võib järeldada, et kui süste poleks inimestele tehtud, siis oleks Covidi surmade arv möödunud aastal olnud ligi 2900 inimest, mida oleks rohkem kui 2021. aastal.
Terviseameti kodulehelt leiab lisaks järgmise tõiga, mis ei pruugi olla suhtseos: positiivsete Covidi diagnooside arv kasvas märkimisväärselt peale süstimise algust.
Süstimaailmas tuntakse nähtumust, mida nimetatakse antikehadest tingitud [viiruse] võimendumine (antibody dependent enhancement; ADE). See tähendab lihtsamas keeles, et kui "vaktsiinid" lekivad – st ei hoia ära haigestumist ega nakkuse ülekandumist – siis kujutavad sellised süstiained viiruste jaoks "jõusaali", mis muudavad need äkilisemaks.