Statistikaamet avaldas, et käesoleva aasta esimesel jaanuaril oli Eesti rahvaarvuks 1 366 491 inimest, mida on 607 võrra rohkem kui aasta tagasi. Kasv on toimunud sisserände arvelt, kuna sündimus on jätkuvalt langustrendis.
„Mullu sündis 5111 inimest vähem, kui suri, samas asus Eestisse elama 5718 inimest rohkem, kui siit lahkus. Seega ületas positiivne rändesaldo negatiivset loomulikku iivet ning aitas rahvaarvu muutuse napilt positiivsena hoida," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg. Tema sõnul jääb eelmist aastat iseloomustama rekordiliselt väike sündide arv, mis 2023 oli ligi tuhande võrra väiksem kui 2022.
Eelmisel aastal sündis 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama.
„Madala sündimuse taga on mitu põhjust," kommenteeris Trasberg. „Praegused sünnitajad on suures osas pärit väikesearvulistest 1990ndate põlvkondadest, kuid langus on märgatavalt sügavam, kui aktiivsest sünnituseast lahkuvate naiste arv selgitaks."
Analüütiku hinnangul mõjutab sündimust ka ebakindel majanduslik ja poliitiline olukord, eraldi saab välja elukalliduse tõusu, mis on pannud peresid lapse saamist edasi lükkama. Madal sündimus on kujunenud probleemiks ka naaberriikides Soomes ja Lätis.
Registreeritud rände järgi (rahvastikuregistri põhjal) tuli 2023. aastal Eestisse 20 209 inimest ja lahkus 14 491, ehk rände saldo on 5718 inimesega positiivne. Ukraina kodanikke oli sisserännanutest 57%, võrreldes 2022. aastaga vähenes ukrainlaste sisseränne 21 688 inimese võrra. „Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 747," märkis Trasberg.
Statistikaamet täpsustab sisse- ja väljarände arve maikuus.
Toimetas René Allik