EKRE: Eesti vajab Euroopa Liidus jätkamiseks referendumit

Meeleavaldajad nõuavad Toompeal immigratsiooni küsimuses referendumit, 14. oktoober 2015. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) hinnangul on Euroopa Liidu olemus Eesti liitumise ajaga võrreldes oluliselt muutunud ja seetõttu peaks valitsus saama referendumi teel rahvalt uue mandaadi, et Brüsseliga suhtlemist jätkata.

“Olukord võrreldes 2003. aastaga on tundmatuseni muutunud,” märgib riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison. “EL, mis algsetes eesmärkides täitis üllast ja head eesmärki, on muutunud stagneerunud ja bürokraatiast elatuvaks vanuriks, kes püüab koos hoida ühtsele kontrollile allutatuna 28 erinäolist riiki, kel kõigil on õigustatult omad eesmärgid.”

Praeguseks on Madisoni sõnul esile kerkinud EL-i jaoks eksistentsiaalsed küsimused, näiteks euroalakriis, mis määravad selle tuleviku. “Maisi ei saa külvata Rovaniemist Lissabonini. Ühtsete fiskaalpoliitika reeglite rakendamine niivõrd erinäolistele ja juba ajalooliselt ning kultuuriliselt erinevatele riikidele saab lõppeda vaid krahhiga,” tõdes Madison.

“Selles tõigas peitubki karm reaalsus, et de facto me ei räägi Eesti Vabariigist kui sõltumatust ja suveräänsest rahvusriigist, mida me põhiseadusele tuginedes peame kaitsma. Seega on keegi rikkunud põhiseadust ning andnud suveräänsele riigile omaseid valdkondi otsustamiseks Euroopa Komisjonile. Põhiseaduse rikkumine on aga võrdeline riigireetmisega ja kuulub vastutusele võtmisele. Kuidas lahti mõtestada fakti, et Euroopa Komisjon saab ja kasutab õigust rakendada sunniviisilisi kvoote, nende täitmata jätmist aga karistab. Selles valguses on ka mõistetav Suurbritannia otsus korraldada referendum Euroopa Liitu kuuluvuse üle, sest see on iga suveräänse riigi õigus ja isegi kohustus, kui liitriigistumist tingivad otsused ületavad senise mandaadi,” lausus Madison.

Neljapäeval, 19. oktoobril, toimub riigikogus EKRE ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti Vabariigi suveräänsus” arutelu. Suveräänsuse ja omariikluse teemal kõnelevad EKRE esindajad Martin Helme ja Henn Põlluaas, ajaloolane Jaak Valge ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid.

“Aastast 2004, kui me astusime Euroopa Liitu, oleme suure osa oma iseseisvusest kahjuks Brüsselile ja Euroopa Komisjonile ära delegeerinud, seda nii finants-, sotsiaal- kui ka  migratsiooniküsimustes. Kolm neljandikku seadustest ja direktiividest tuleb tänaseks Brüsselist, meie siin Riigikogus kahjuks vaid vormistame neid,“ tunnistab oma erakonna pressiteate vahendusel EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. “Näeme siin ka selget vastuolu Eesti põhiseadusega ning 2003. aastal rahvalt saadud mandaadiga Euroliitu astumiseks.”

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!