EKRE fraktsiooni liige Martin Helme andis täna riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, teatab EKRE oma pressiteates.
Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla EKRE ja Keskerakonna saadikud, kes toovad usalduse kaotuse põhjustena välja nii kiirtestide hanke, eestikeelsele haridusele ülemineku takerdumise kui ka patiseisu kõrgkoolide rahastamisel.
Avalduses seisab, et Liina Kersna on riigihangete teostamise nõudeid rikkudes pannud toime võimaliku kuriteo, tekitanud riigile majanduslikku kahju, loonud põhjendamatuid eelistusi ühele ettevõttele ja murendanud Eesti riigi usaldusväärsust. "Riigihangete eesmärk on tagada maksumaksja raha säästlik ja efektiivne kasutamine. Haridus- ja teadusminister on selle põhimõtte vastu olulisel määral eksinud, mis annab alust kahtlustada teda korruptiivsetes tehingutes. Isegi, kui minister isiklikku kasu ei saanud, on ta rikkunud seadust ning tekitanud põhjendamatut hõlptulu enda poolt valitud ettevõttele," tõdetakse umbusaldusavalduses.
Eestikeelsele haridusele ülemineku osas heidavad umbusaldusavaldusele allakirjutanud ministrile ette, et tema suured sõnad ja lubadused ei kajastu tegudes ning Kersna oli ka see, kes 2018. a. käivitatud pilootprojektiga "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" ei jätkanud.
"Samuti ei ole Liina Kersna suutnud lahendada kõrghariduse rahastamisega seotud probleeme. Halduslepingud kõrgkoolidega on sõlmimata ning kõrghariduse jätkusuutlikkus terava küsimärgi all. Reformierakondlasest haridus- ja teadusminister Liina Kersna ei ole teinud piisavalt jõupingutusi selle valdkonna probleemidega tegelemisel," märgitakse avalduses.
"Vabariigi Valitsuse liikme tegevus peab olema läbipaistev, aus ning kooskõlas kehtivate seadustega. Õigusriigile kohaselt peab seaduserikkumise eest vastutama iga inimene, sõltumata ametikohast või erakondlikust kuuluvusest. Kõrgema poliitilise kultuuriga riikides oleks minister ise tagasi astunud, ootamata ära väärteomenetlust või selle tulemust."
Toimetas René Allik