Kaitsepolitsei maja. Fototöötlus: Objektiiv

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtide Martin Helme ja Mart Helme sõnul on selgunud, et eelmise võimuliidu lagunemiseni ja abielureferendumi ärajäämiseni viinud sammud ajastati 12. jaanuariks kaitsepolitseiameti initsiatiivil. Samuti tuli välja, et kahtlusaluste poolt polnud ette näha ühtegi ajakriitilist tegu, mis nõudnuks kiiret tegutsemist vahetult enne olulist hääletust riigikogus. EKRE juhid näevad juhtunus KAPO sekkumist poliitikasse.

Pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast“ vahendasid mõlemad Helmed avalikkusele KAPO juhi suust kuuldud selgitusi. EKREt huvitas, kes valis välja just selle kuupäeva ja miks.

Nimelt kohtus KAPO peadirektor Arnold Sinisalu möödunud nädala kolmapäeval riigikogu EKRE fraktsiooni liikmetega, et anda selgitusi, miks oli vaja just päev enne olulist hääletust riigikogus pidada Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud kriminaaluurimise raames kinni rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder.

Sinisalu sõnul võis karta, et Ukrainast naasnud Teder võib uuesti välismaale siirduda. Mart ja Martin Helme hinnangul tegelikult mingit ajasurvet ei olnud ja KAPO väide ei pea vett.

Endine siseminister Mart Helme märkis, et vajadusel oleks saanud inimese vahistada ka lennujaamas või sadamas või mujal või kehtestada tõkendi – võimalused on avarad.

Aega oli küll, aga välja valiti 12. jaanuar

Kinnipidamised otsustati läbi viia juba detsembris. KAPO pakkus prokuratuurile välja kaks kuupäeva – 12. ja 13. jaanuari. Kuna viimasele kuupäevale oli kavandatud abielureferendumi eelnõu teine lugemine, siis pidas prokuratuur sobivamaks eelmist päeva, et ära hoida süüdistusi poliitikasse sekkumises.

„Täiesti üheselt sai selgeks kaks asja sellel kohtumisel. Esiteks, need kuupäevad mõtles välja KAPO ise ja pani lauale ja koordineeris prokuratuuriga. Ja teiseks, nendel kuupäevadel… jutu alguseks öeldi, et me detsembris otsustasime, et me jaanuarikuus teeme vahistamised. No jaanuarikuus on 31 päeva, jaanuarikuu kestab veel. Kui oleks tahetud jaanuarikuus teha vahistamisi, siis miks tehti täpselt kaheteistkümnendal? Miks otsustati, et see ajaaken on 12 või 13? Isegi kui öeldi, et Teder oli jaanuari alguses välismaal ja plaanis jaanuari lõpus veel minna välismaale, oli see ajaaken tegelikult palju suurem, palju laiem,“ arutles Martin Helme.

„Aga mis tuli ka välja – ei olnud ühtegi ajakriitilist tegevust või otsust, mida neil oli vaja takistada,“ lisas Martin Helme, pidades silmas, et KAPO enda andmetel ei kavatsenud vahi alla võetud Kracht ja Teder konkreetseid tegusid toime panna.

„[Vahi alla võetute] tegusid ei olnud ja nad [KAPO] tunnistasid üles, et nende arusaamise järgi neid tegusid ei olnudki plaanitud, need teod jäidki ainult jutuks. Aga sellest hoolimata öeldi, et nüüd need kaks kuupäeva on ainsad kuupäevad, kus vahistamist saab teha,“ ütles Martin Helme.

„Kõik need vastused meie küsimustele sisuliselt ikkagi jätsid asja õhku rippuma ja kuidagi ei ole võimalik nende vastuste ja selle diskussiooni põhjal öelda, et seal ei olnud poliitilist tagamõtet. Vastupidi, jääb üha enam mulje, et kogu see lugu tehti ära ainult ühe eesmärgiga – et päike saaks tõusta ja Kersti Kaljulaid saaks hõisata,“ täiendas Mart Helme, viidates sellele, et president Kaljulaid nimetas uue, Kaja Kallase juhitud valitsuse ametisse sümboolselt päikesetõusu ajal.

Martin Helme juhtis tähelepanu sellele, et kui süüdistatavad peaks kohtus õigeks mõistetama, ei pööra see tagasi poliitilisi sündmusi, mille vahistamine käivitas, ega anna see tagasi ka aastaid, mil inimesi vintsutati, ja valitsuse vahetust ei keera ka keegi tagasi. Lisaks on loodud foon, kus inimeste usk julgeolekuasutuste erapooletusse on saanud tohutu löögi.

KAPO tegevuse üle puudub sisuliselt tsiviilkontroll

Lisaks fraktsioonis toimunud kohtumisele esitas KAPOle sensitiivsel ajal toime pandud tegevuse asjus järelepärimise ka EKRE fraktsiooni liige Kert Kingo, kes juhib riigikogus julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni. Kingole vastati väga formaalselt ja mitteinformatiivselt, kuigi tema juhitud komisjon peaks seaduse kohaselt saama teha järelevalvet KAPO tegevuse üle.

„Me jõuame ikkagi väga kriitilisse olukorda, kus julgeolekuasutused sisuliselt ei allu tsiviilkontrollile,“ kommenteeris olukorda Martin Helme.

„Järelevalveorgan peab saama järelevalvet teostada. Kui ta ei saa järelevalvet teostada, siis on meil ikkagi väga tõsine kuri karjas. Siis meil ongi süvariik võimul ja seda niimoodi jätta ei saa,“ lisas.

Vahetult enne võimuliidu lagunemist läbi viidud uuringu kohaselt, mille tellis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut, plaanis abielureferendumil osaleda 72 protsenti vastanutest ja 64 protsenti oleks hääletanud selle poolt, et abielu jääks mehe ja naise vaheliseks liiduks.