Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) lubab oma valimisprogrammis seista sõnavabaduse kui meie ühiskonna ühe põhiväärtuse kaitsel. Seetõttu ei lepi nad "liberaalsete" erakondade püüdlusega laiendada "vihakõne" mõistet.
"Seisame vastu püüdlustele piirata sõna-, usu- ja südametunnistusvabadust. Me ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat," seisab EKRE 2023. aasta riigikogu valimiste programmis.
EKRE esimees Martin Helme on ka varasemalt väljendanud seisukohta, et sõnavabaduse piiramine on totalitaarse ühiskonna tunnus, mistõttu on tema erakond kategooriliselt vastu kõikidele katsetele asuda sõna- ja südametunnistusvabadust piirama niinimetatud vihakõne põhjendusega.
"On täiesti selge, et kui me anname võimule õiguse otsustada, milline sõnavõtt on lubatud ja milline mitte, siis on see üsna halvasti varjatud tsensuur," kirjutas Helme juba 2016. aastal.
"Sõnavabadus vajab ju eelkõige kaitset just võimu suva ja surve eest. Kui nüüd võim võtab endale õiguse hakata liigitama, mis sorti sõnavõtt on lubatud ja milline liiga vihane ning seega keelatud ja karistatav, siis on selge, et eelkõige kasutatakse seda õigust võimu kriitikute vaikima sundimiseks," leiab ta.
Helme sõnul tahetakse Eestis "vihakõne" paragrahviga ära keelata homoideoloogia, massimmigratsiooni ning valitsuse immigratsioonialase tegevuse kritiseerimine. "Ehk siis selgelt on näha, et vihakõne saab olema rahva enamusele vastuvõetamatu poliitika läbisurumise kriitika. See on totalitaarse ühiskonna tunnus, sellega ei tohi nõus olla," rõhutas Helme juba toona.
Reformierakond on aga oma valimisprogrammis lubanud muuta "vaenu õhutamise" karistatavaks. Ka sotsiaaldemokraadid on väljendanud soovi keelustada "vaenukõne". Samuti seisab erakonna Eesti 200 valimisprogrammis lubadus laiendada "vaenukõne" määratlust.
Toimetas Martin Vaher