Väidetavalt on Euroopa Liidu elanike käes 35 miljonit ebaseaduslikku relva. Terrorismi ja jõugukuritegevuse tõkestamiseks soovib Liit asutada üleliidulise relvaandmebaasi.
Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid 14. märtsil kokkuleppele, et aastaks 2028 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid hakkama kas kasutama Liidu keskset andmebaasi või siduma oma elektroonilised relvade registreerimise süsteemid sellega, vahendab Politico.
Andmebaas hõlmab nii relvatootjate toodangut kui relvade müüjaid ja peaks tõkestama seaduslikult toodetud relvade jõudmise kurjategijate kätte.
Euroopa Komisjon leidis 2022. aasta lõpus, reageerides terrorirünnakutele, et relvalubade haldamiseks ja relvatootjate kontrollimiseks tuleb luua keskne Euroopa Liidu elektrooniline andmebaas, mis asendab liikmesriikide paberipõhised süsteemid.
Samuti hakkab Euroopa Komisjon igal aastal avaldama relvade ekspordi ja impordi numbreid, kui palju relvi on peetud keelatud kaubavahetuse piiramise käigus kinni ja mis ettevõtetele keelati millised relvatehingud.
Karmimad relvaomamist käsitlevad reeglid ei puuduta sõjaväe ja politsei relvasid.
Euroopa Parlamendi kaubanduskomisjoni juhi Bernd Lange sõnul on Euroopa Liidu kontroll käsitulirelvade impordi ja ekspordi üle ebapiisav.
Ta osutas, et Ladina-Ameerikas on hulk kuritegusid sooritatud Euroopa päritolu relvadega, mis osutab relvaekspordi reeglite karmistamise vajadusele.
Rootsi relvaseaduses kirjutatakse:
"Relvaloa saamiseks peab inimene olema vähemalt 18-aastane. Selle osas on teatud erandeid. Relvaloa taotleja peab olema seaduskuulekas ja hästi käituma ning tõestama, millisel eesmärgil ta relva vajab. Kõige tavalisemad põhjused, miks relvaluba soovitakse, on jahipidamine ja täpsuslaskmine."
Rootsi oli kuni ühispartei, peamiselt sotsiaaldemokraatide ja roheliste, nõudmisel alanud massisisserändeni Euroopa Liidu üks turvalisemaid riike. Täna on see relvakuritegevuse osas liidus esirinnas. Pommirünnakute arvult oli Rootsi 2023. aastal maailmas sõjategevuseta riikide hulgas Mehhiko järel teisel kohal. Rootsis on vähemalt 62 000 kuritegeliku jõugu liiget, kellest 5400 on alaealised. Riigis on üle 60 piirkonna kuhu ametivõimudel väga asja pole.
Ühendkuningriik kehtestas 1997. aastal väga karmid relvaomamise reeglid. 2009. aastal avaldas Daily Mail ülevaate, milles nenditakse, et Ühendkuningriik on maailmas vägivaldsete kuritegude poolest esirinnas.
Ameerika Ühendriikides kehtivad Illinoisi osariigis ühed riigi kõige karmimad relvaseadused. Osariigi suurima linna Chicago demokraatide linnavalitsus lubas jõukudel omavahel maid jagada ja tänase päeva seisuga saab linnas nädalas tulistamistes kannatada kümneid inimesi.
Karmide relvaseadustega kiusatakse üldjuhul korralikke inimesi, kuritegevust ja terrorismi need piirata ei suuda. Küll suudab kuritegevust piirata "hea inimene, kellel on relv". Karmid relvaseadused on üheselt omased totalitaristlikele, oma inimesi kartvatele riikidele, nagu natsionaalsotsialistlik Saksamaa, NSVL, Hiina Rahvavabariik ja teised sarnased riigid. Venezuelas on eraisikutel relvade omamine keelatud.
Toimetas Karol Kallas