Rootsi kuritegelikes jõukudes tegutseb vähemalt 5400 alla 18-aastast noort ja last.
Hiljuti avaldatud Rootsi politsei ülevaatest selgub, et hinnanguliselt kuulub riigis 62 000 inimest kuritegelikesse jõukudesse, vahendab ReMix.
Justiitsminister Gunnar Strömmer rääkis veebruari lõpus toimunud pressikonverentsil: "Me räägime tervet süsteemi ohustavast kuritegevusest, millel on suur vägivallavõimekus, mis vaigistab tunnistajaid, ähvardab sotsiaaltöötajaid ja imbub riigiametitesse ning poliitilistesse parteidesse. Pikas vaates ähvardavad kuritegelikud võrgustikud meie vaba ja avatud ühiskonda."
Asjalood muudab veelgi masendavamaks asjaolu, et 5400 inimest osutatud 62 000-dest jõuguliikmest on alla 18 aasta vanad. Teiste sõnadega on Rootsis tuhandeid lapsi ja noori, kes täidavad jõukude ülesandeid.
Politseiülem Petra Lundh arvab, et suure tõenäosusega on jõuguliikmete arv riigis veelgi suurem. "See ei ole enam ainult politsei probleem. See on märkimisväärselt suurem. See on terve ühiskonna mure."
Tänane Rootsi parempoolne valitsus võtab jõuguprobleemi tõsiselt ja on läinud isegi nii kaugele, et politseid abistab võitluses kuritegevusega sõjavägi.
Rootsis on hetkel üle 60 nõndanimetatud "keelutsooni" (no-go zone) ehk seadusetu piirkonna, kuhu pole asja sotsiaaltöötajatel, kiirabil, tuletõrjel ega suurt ka politseil.
Samuti valitseb Rootsis pommikriis: 2023. aastal toimus riigis 149 pommirünnakut. Rootsi ei ole sõjas. Rootsi oli kunagi üks rahulikumaid paiku maailmas, täna on see plahvatavate pommide poolest maailmas esirinnas.
Kodanikuajakirjanik Peter Imanuelseni sõnul on riik sellisesse seisu jõudnud "tänu" Rootsi valitsuste aastakümneid kestnud sotsialistlikele poliitikatele.
Rootsis elab pisut alla kümne ja poole miljoni inimese.
Toimetas Karol Kallas