Tuletõrjuja Kreekas metsapõlengut kustutamas Foto: Scanpix

Euroopa Liidu tsentraliseerimine on aina silmnähtavam, oma panuse andis ka EL kriisijuht, kelle arvates on vaja EL-ile oma tsiviikaitsejõude, vahendab Politico.

Euroopa Komisjoni volinik Janez Lenarcic, kes vastutab kriisihalduse eest, soovib laiendada EL-i mõjuvõimu ja volitusi, et reageerida aina sagedamatele kliimakatastroofidele. Lenarcic osutab eeskätt üleujutustele ja metsatulekahjudele, mis olla põhjustatud kliima soojenemisest. 

Praegu on EL-i tegutsemine kriisihalduses piiratud, abi vajav riik peab ise ELilt kõigepealt abi taotlema, Lenarcic arvestab selliste abipalvete suurenemisega. "Millal ja kas senist süsteemi muuta on otsustamise koht. Ma olen kindel, et see saab olema osa meie diskussioonidest – kuidas tugevdada kriisidele reageerimise võimekust, kaasa arvatud otsuse tegemise mehhanismi võimekust Euroopa tasandil, mis meil hetkel puudub," sõnas EK volinik. See avaks ukse EL alalise tsiviilkaitse loomisele, mis on ideena aeg-ajalt olnud õhus juba 2006. aastast saadik, mil mõtte käis välja tollane volinik Michael Barnier.

"Kui sa võtad tuletõrjelennuki – ja kui Barnieri idee oleks juba teostunud -, siis see tähendaks Euroopa Liidu enda lennukeid, EL-i palgalisi meeskondi ja piloote…kuid praeguse mehhanismiga on see võimatu," viitas Lenarcic praegusele olukorrale, kus päästetööd on puhtalt liikmesriigi pädevuses. 

Juuli lõpu seisuga on EL saanud juba viis abipalvet metsatulekahjudega võitlemiseks, eelmisel aastal oli abipalvete koguarv aasta lõikes üheksa. EL vahendas ühtlasi 200 teistest Euroopa riikidest pärit tuletõrjuja appisaatmist Kreekale ja koordineeris õhuabi Albaaniale.

Juba praegu on EL koondamas kriisihalduse ressursside reservi (rescEU), mis koosneb hetkel päästevahenditest ja meditsiinitarvikutest. Tulevikus peaks reserv hõlmama ka vahendeid keemia-, bioloogiliste- ja tuumaintsidentidele reageerimiseks, samuti logistikat ja näiteks elektrigeneraatoreid.

Liikmesriigi on andnud praegu EL-i käsutusse 22 tuletõrjelennukit, millega abi osutatakse, hetkel ei lase piirangud EL-il veel oma lennukiparki omada.

Mitmed liikmesriigid suhtuvad suure skepsisega EL tsiviikaitsejõudude plaani, mis on sarnane Euroopa armee ideega.

Toimetas René Allik