Michael Roth kutsub solidaarsuse nimel Ungarit ja Poolat üles alistuma ideoloogilistele "õigusriigi põhimõtetele". Foto: Scanpix

Euroopa kõrgema võimuorgani Euroopa Nõukogu eesistuja Saksamaa ja teised Euroopa Liidu institutsioonide juhid teadsid täpselt, et Ungari ja Poola vetostavad juhul, kui Euroopa Liidu rahaeraldused seotakse ideoloogiliste “õigusriigi põhimõtetega”, nii Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve kui Covid-19 mõjude maandamise päästekava.

Kuna Euroopa Liitu ähvardab keset Covid-19 põhjustatud probleeme lisaks veel ka poliitiline kriis, utsitas eesistuja Saksamaa liikmesriike “heitma erimeelsused kõrvale” ja kiitma 1,8 triljoni eurone eelarve ja 750 miljardi euro suurune Covid-19 abipakk heaks. 

Saksamaa Euroopa minister Michael Roth nõudis teisipäeval Ungarilt ja Poolalt tungivalt EL-i eelarve vetost loobumist, kuna aega ei ole ja kohe on vaja tegeleda Covid-19 sotsiaalsete ning majanduslike tagajärgedega, vahendab AP.

Eelmisel nädalal sõlmis Saksamaa, mis pidas kõnelusi Euroopa Liidu kõrgeima võimuorgani Euroopa Nõukogu nimel, keeruliste läbirääkimiste järel kokkuleppe Euroopa Parlamendiga, mis peab samuti eelarve ja koroona taastepaki heaks kiitma. Rothi sõnul on vaja päästepaki ja eelarve rahad toimetada abivajajateni nii kiiresti kui võimalik ja venitamisele pole mingit õigustust.

“Ma palun kõigil Euroopa Liidus käituda vastutustundlikult. See ei ole aeg vetode jaoks, vaid kiireks tegutsemiseks solidaarsuse vaimus,” pöördus Saksamaa eurominister liikmesriikide poole.

Esmaspäeval hääletasid liikmesriikide saadikud kvalifitseeritud enamusega, millega oli nõutud vähemalt kaks kolmandikku poolthäältest, eelarvekava ja abipaki poolt, mille rahaeraldused on seotud “õigusriigi põhimõtetega. Kava kiideti kvalifitseeritud häälteenamusega küll heaks, kuid seejärel blokeerisid Poola ja Ungari mehhanismi, mille alusel oleks Euroopa Komisjonil õigus laenata iseseisvalt taastepaki jaoks raha. 

Veto ei tulnud mitte kellelegi üllatusena, sest Ungari peaminister Victor Orban teatas varem kirja teel Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, Euroopa Komisjoni ülemkomissarile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile Charles Michelile, et nad vetostavad iga eelarve- ja abipakikava, mis on seotud ideoloogiliste “õigusriigi põhimõtetega”. Euroopa Komisjon pole kirjale veel vastanud ja Rothi sõnul jätkab eesistuja Saksamaa läbirääkimisi, et “ületada allesjäänud poliitilised erimeelsused”.

Ungari justiitsministeeriumi kõneisiku sõnul pole nende riik kriisiolukorra eest vastutavad ja osutas eesistuja Saksamaale, mis “teadis täpselt, milline on Ungari seisukoht ja oli kursis, et ideoloogiline sanktsioonide mehhanism pole meile vastuvõetav.”

Poola valitsus osutas asevälisminister Paweł Jabłoński suu läbi kartustele, et kui kavandatav karistusmehhanism peaks heakskiidu leidma, siis hakatakse seda meelevaldselt ära kasutama Varssavi ja Budapesti ülejäänud Euroliidu progressistlikust peavoolupoliitikast erinevate konservatiivsete vaadete nuhtlemiseks. 

“Me juba kuuleme, kuidas seda [õigusriigi põhimõtete järgimise mehhanismi] kasutatakse LGBT-inimeste väidetava diskrimineerimise ja abordiseaduse vastu. Seega on meil põhjust peljata, et tulevikus tabab Poolat selliseid süüdistusi järjest rohkem,” jätkas Jabłoński.

“Me oleme viimaste aastate jooksul õppinud, et … Poolat ja Ungarit ei rünnata mitte mõne tõsiseltvõetava seadusliku põhjuse pärast, vaid eelkõige poliitiliste erimeelsuste tõttu,” lõpetas Poola asevälisminister.

Toimetas Karol Kallas