Elon Muski soovil ja ajakirjanik Matt Taibbi teostusel avalikustati Twitteris, kuidas sotsiaalvõrgu endine juhtkond Bidenite pere korruptsiooni varjamiseks ning demokraatide hüvanguks nahast välja puges.
Eesti aja järele 3. novembri varahommikul avaldas Taibbi enda Twitteri konto lõimena pika ja algse ülevaate, kuidas sotsiaalvõrgustiku endised juhtivtöötajad andsid endast parima, et 2020. aasta USA presidendivalimiste eel ei jõuaks Joe Bideni poja Hunteri Bideni rüperaalist leitud Bidenite perekonna korruptsiooni paljastavad materjalid avalikkuse ette.
Twitteri omaniku ja tegevjuhi Muski sõnul tuleb selle teema musta pesu pesta, kuna on "vaja taastada avalikkuse usaldus" sotsiaalvõrgu vastu.
Väidetavalt toonane Twitteri juht Jack Dorsey ei olnud teabe lämmatamise operatsioonist teadlik ja kogu tsenseerimise operatsiooni suunas juriidilise-, poliitikate- ja usaldusvaldkonna (legal, policy and trust) juht Vijaya Gadde.
Taibbi selgitab on säutsulõimes, et kui algselt oli Twitter suhteliselt piiranguteta keskkond, siis järk-järgult pidi see lisama postituste sisu kontrollimise tööriistu, kuna oli vaja võidelda rämpspostituste ja rahaliste petuskeemidega.
"Aja jooksul leidis Twitteri mees- ja juhtkond neile tööriistadele üha rohkem kasutust. Ettevõtte välised jõud hakkasid pöörduma sotsiaalvõrgustiku poole soovidega, et sotsiaalvõrk manipuleeriks teatud laadis sõnumite levikut. Seda tehti algselt natukene, siis pisut rohkem ja lõpuks kogu aeg. 2020. aastaks oli erinevate omavahel seotud grupeeringute nõudmised, et mingid postitused eemaldataks, muutunud rutiiniks," vahendab Taibbi.
Taibbi sõnul eemaldati poliitiliste parteide huvides nii tuntud kui vähem tuntud inimeste postitusi. Postituste eemaldamise tööriistadele oli ligipääs nii vabariiklastel kui demokraatidel. Näiteks 2020. aastal võeti arvesse nii Donald Trumpi Valge Maja kui Joe Bideni kampaania soove. Kuid nimetatud süsteem ei olnud tasakaalus. See põhines tutvustel. Kuna Twitteri töötajaskond koosnes inimestest, kes pea kõik toetasid ainult ühte poliitilist liikumist, siis pahempoolsete (demokraatide) jaoks oli lahti rohkem kanaleid, mille kaudu oma kaebusi esitada.
New York Post avaldas loo "Bideni salajased e-kirjad" 2020. aasta 14. oktoobril.
"Twitter võttis uudise summutamiseks ette erakorralisi samme, eemaldades viiteid ja postitades hoiatusi, et tegu on "ohtliku" sisuga. Keelati ära isegi loo jagamine otsesõnumite kaudu, mis on üldjuhul vahend, mida kasutatakse eriti äärmuslikel juhtudel, nagu näiteks lapspornograafia leviku tõkestamiseks," kirjutab Taibbi.
Valge Maja kõneisiku Kaleigh McEnany't ei lastud oma kontole ligi, et ta ei saaks lugu levitada, mille peale Trumpi presidendikampaania meeskonna liige Mike Hahn saatis Twitterile kurja kirja "järgmise 20 päeva jooksul üritage vähemalt näidata, et te erapooletusest natukenegi hoolite". Selle kirja peale saatis Twitteri avaliku poliitika juht Caroline Strom laiali kirja küsimusega, et mis toimub. Mitmed töötajad märkisid, et avalike suhete ja poliitikate ning turvalisuse ja usalduse meeskondade vahel valitses teatud pinge, kuna esimesel oli modereerimise üle väiksem kontroll.
Stromile vastati, et rüperaali teave eemaldati, kuna see läheb vastuollu Twitteri "häkitud materjalide" leviku piiramise nõudmistega. Probleem oli ainult selles, et häkkimise kahtluse alusel sisu eemaldamiseks oleks eelnevalt pidanud häkkimise sündmuse tuvastama jõuametkonnad, kuid mingit valitsuse poolset osa selle loo leviku piiramise juures pole teada.
Ühe töötaja sõnul sai mõne tunniga selgeks, et "häkkimise" ettekääne ei pea vett, kuid keegi ei julgenud enam midagi muuta. Selline piirang kehtestati heast tahtest demokraatide hüvanguks.
Samuti üritati juhtkonna poolt leida vabandusi stiilis, et "ettevaatus pole liiast".
Taibbi sõnul on tehnoloogiaettevõtete sisu modereerimise juures suurimaks mureks, et suur hulk inimesi, kes vastutavad sisu eest, ei hooli sõnavabadusest ega tea midagi modereeritvate teemade kohta, mille tõttu peavad nad toetuma välisele abile.
Teave Bidenite korruptsiooni kohta levis ka poliitikute seas ja suur hulk demokraate leidis, et "sõnavabadus pole absoluutne", sotsiaalvõrgustike sisu võiks veelgi enam valvata ning Twitteril on õigus Hunteri sülearvuti loo levikut piirata.
Taibbi lubab, et nii selles küsimuses kui Twitteri sisu modereerimise, varikeelustamise (shadow-banning), teemade esile tõstmise (boosting), inimeste kontode sulgemise ja hulga muude teemade kohta tuleb veel palju huvitavat teavet.
Toimetas Karol Kallas