Tesla Inc tegevjuht Elon Muski sõnul pole investeerimisilmas võimust võtnud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimise mõõdikutel pea mingisugust mõtet ning need on põhimõtteliselt vigased.
Sama mõtte leiab ka hiljuti avaldatud Tesla 144-leheküljelisest aastarportist. Ettevõtte sõnul põhinevad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimise (environmental, social and governance; ESG) mõõdikud asjaoludel, kuidas ESGga seotud mõjurid mõjutavad ettevõtete kasumeid, mitte ei mõõda seda, milline on ettevõtte tegelik mõju päris maailma ühiskonnale ning keskkonnale. ESG mõõdikuid kasutavad rahahaldurid, eriti kõige suuremad, tehes otsuseid kuhu raha paiguatada, vahendab Bloomberg.
Tesla sõnul on ESG tegelik mõju hoopis selline, et investoritel, kes "pargivad" oma raha suurte varahaldurite hallatavatesse ESG fondidesse, pole aimugi, et nende kapitali kasutatakse kliimamuutusi võimendavate, mitte maandavate ettevõtete aktsiate ostmiseks.
"Me peame looma süsteemi, mis mõõdab ja kontrollib tegelikku positiivset mõju meie planeedile selleks, et pahaaimamatud investorid võiksid toetada ettevõtteid, kes on võimelised panema toime ning kelle jaoks on positiivne muutus päriselt tähtis," kirjutab Ameerika Ühendriikide Texase osariigis asuv ettevõte.
Musk leiab, et ESG mõõdikud tuleb pigem loojakarja saata kui neid parandama hakata.
Kolmandal aprillil säutsus Musk: "Ma olen üha rohkem veendunud, et ettevõtete ESG on Saatana kehastus.
Aastaaruandes osutas Tesla näiteks, kuidas tavaautode tootjate ESG reitingud võivad tõusta isegi siis kui nad ainult pisut kasvuhoonegaaside heitmeid vähendavad, tootes samal ajal fossiilkütustel töötavaid sõidukeid. Enamus heitmeid tekib sõidukitel siis kui kasutajad nendega sõidavad ja neid andmeid pigem adekvaatselt ESG aruannetes ei kajastata, jäetakse üldse arvesse võtmata, või esitatakse neid "ebareaalsete eeldustena", kirjutab Tesla.
Kui Muski väited paika peavad, et ESG on "põhimõtteliselt vigane" ja kõige suuremad rahahaldurid investeerivad kõige rohkem raha kõige paremate ESG näitajatega ettevõtetesse, siis "on välja tulnud, nagu alati – taheti parimat, aga kõik läks hullemaks". Üks vanasõna arvab lisaks, et "tee Põrgusse on sillutatud heade kavatsustega".
Eestis kiitleb oma ESGga näiteks Elering (lk 91) ja Eesti Energia. Viimane on Eesti kõige suurem keskkonnajõhkard. ESGd peab oma kalliks ka Euroopa Liit.
Toimetas Karol Kallas