Tänavusel Elu Marsil marssisid külmast hoolimata taaskord kümned tuhanded abordivastased, 19. jaanuaril, Washingtonis. Foto: Scanpix

Kümned tuhanded abordivastased marssisid reedel, 19. jaanuaril, Ühendriikide pealinnas Washingtonis sündimata laste eluõiguse kaitseks ning abortide keelustamise eest. Tegemist oli järjekorras juba viiekümne esimese Elu Marsiga. Korraldajate sõnul kavatsetakse marssida, kuni abort on muutunud kogu riigis mõeldamatuks.

Abordivastased üle kogu Ameerika kogunesid National Mall'i parki ning marssisid natukene üle kolme kilomeetri kapitooliumi ja USA ülemkohtu vahel asuvasse kogunemiskohta, et tähistada muuhulgas ka ülemkohtu poolt tunamullu langetatud ajaloolist otsust, mille kohaselt puudub Ühendriikides edaspidi konstitutsiooniline õigus abordile ning mis annab seega osariikidele võimaluse sündimata laste tapmise keelustamiseks.

Kohtuasjas Roe v. Wade langetatud otsus legaliseeris abordi üleriigiliselt juba 1973. aastal ning see otsus pöörati tagasi alles 2022. aasta suvel kohtuasjaga Dobbs v. Jackson Women's Health Organization.

Alates abordi üleriigilisest seadustamisest on korraldatud ka iga-aastaseid abordivastaseid Elu Marsse, mis on jätkunud nüüd ka pärast otsuse tagasipööramist, sest elupooldajate eesmärgiks on jätkuvalt abordi keelustamine kogu riigis ning võitlus selleks jätkub nüüd juba osariikide tasandil. Samuti kutsutakse üles ka USA kongressi võtma vastu seadust, mis keelaks abordid üleriigiliselt.

Elu Marsi korraldajate sõnul kavatsetakse abordi vastu marssida, kuni see on muutunud selles riigis mõeldamatuks. Foto: Scanpix

Elumarssi toetasid oma sõnavõttudega kas kohapeal või läbi meedia näiteks piiskop Joseph Strickland ning vabariiklaste presidendikandidaadid Ron DeSantis (kes on nüüdseks küll kandideerimisest loobunud) ning Nikki Haley. Kõnelejad tõid esile nii poliitilisi kui ka kultuurilisi aspekte abordivastases võitluses ning toonitasid näiteks raseduskeskuste ja lapsendamise olulisust, vahendab LifeSiteNews.

Tänavuse marsi eel kerkis muidugi küsimus, et kas üleriigilise abordiõiguse tagasipööramine ning külmad talveilmad toovad endaga kaasa ka osalejate arvu vähenemise. "Elu Marsi korraldajad eeldasid, et meeleavaldusel osaleb 50 000 inimest ning 100 000 osaleb marsil," vahendas Fox News. "Kuid osalejaid oli võrreldes eelmiste aastatega vähem, kuna tänavu oli ilm tormiline."

Kuigi osalejate lõplikku ligikaudset arvu ei ole veel avaldatud, siis näib Elu Marsi organisatsiooni poolt avaldatud videost, et osavõtt oli siiski üsna rohkearvuline.

Üks mees kandis endaga kaasas suurt risti ning oli kuulda ka "Ave Maria" palveid Jumalaemale. Plakatitel olid aga näiteks sõnumid nagu "elu on hinnaline" ning "ma olen elupooldav põlvkond". Samuti oli kuulda trummi saatel hüüdeid: "Kõik, keda sa tunned, olid kunagi embrüod."

Rongkäigu eesotsas marssisid ka katoliikliku vasturevolutsioonilise organisatsiooni TFP ehk Tradition, Family, Property (Traditsioon, Perekond, Eraomand) liikmed. Sellesse organisatsiooni kuuluvad Eestis ka Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi ja riigikogu liige ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid.

Elu Marsil osalevad TFP Ameerika haru liikmed kandmas Jumalaema kuju. Foto: Scanpix

Viimastel aastatel on osalenud ka suur arv üliõpilasi nii vasakpoolsetest ülikoolidest nagu Princeton kui ka elupooldavamatest ülikoolidest nagu Liberty ülikool ja Wellesley kolledž. Näiteks esindasid Elu Marsil nii Notre Dame'i kui ka Liberty ülikooli enam kui 500 tudengit kummastki õppeasutusest.

Ka abordipooldajate vastuprotestid jäid tänavu abordivastaste suure osavõtu varju ning ühel juhul jäi ka ühe rühmituse vastuprotest vähese huvi tõttu koguni ära.

Tänavu leidis marss aset olukorras, kus viisteist osariiki keelavad kas kõik või enamiku abortidest. Hetkel saada olevate andmete kohaselt võivad osariikide aborti keelavad seadused päästa hinnanguliselt 200 000 lapse elu aastas, kuigi abordipooldajad üritavad erinevaid taktikaid kasutades säilitada ligipääsu sündimata laste tapmisele. Ka vabariiklaste leeris ei ole üksmeelt abordi keelamise ulatuse osas.

Abordivastasele meeleavaldusele toodi ka ristilöödud Kristuse kuju. Foto: Scanpix

Emma Martino, Providence kolledži viimase aasta tudeng ning abordivastaste feministide rühmituse Feminists for Life liige, rääkis marsil, et tema arvates on abort peegeldus sellest, et ühiskond on naiste osas läbi kukkunud.

"Minu arvates parim viis selleks, et olla elupooldav ning aidata aborte lõpetada, on pakkuda naistele abi, ressursse ja tuge, mida nad vajavad," ütles Martino katoliiklikule uudisteagentuurile Catholic News Agency.

"Ma ei taha, et ükski naine tunneks iialgi, et ta peab aborti tegema või et abort on tema ainus valik, kuna see ei ole feministlik ning see ei võimesta naisi."

TFP torupillimehed mängivad elumarsi saateks. Foto: Scanpix

Mallory Finch, abordivastane aktivist ja taskuhäälingusaate juht Põhja-Carolinast, lükkas sarnaselt tagasi meie kultuuris üldlevinud kultuurilised narratiivid abordi osas.

"Planned Parenthood (USA abordihiid – toim.) ja filmid ning väga paljud muud asjad ütlevad meile, et abort on võimestamine, et see on tervishoid. Kuid fundamentaalselt on meie kehad loodud olema turvaliseks koduks, turvaliseks kohaks meie laste jaoks. Ning see on täielik vale, kui sulle räägitakse, et sa ei ole võimeline last ilmale tooma," ütles Finch.

Abordivastane Dan Beazley kandis seekordsel elumarsil suurt risti. Foto: Scanpix

Elu Marsi president Jeanne Mancini rõhutas oma kõnes, et hoolimata üleriigilise abordiõiguse tagasipööramisest peavad abordivastased jääma pühendunuks abordivastaste poliitikate propageerimisele mitte ainult üleriigilisel tasandil, vaid ka oma koduosariikides.

Alates 2018. aastast on Elu Marss kutsunud üles abordivastaste marsside läbiviimisele ka teistes osariikides ning vähemalt 16 osariigis leiavad need nüüd ka iga-aastaselt aset.

"Võite kindlad olla, me marsime kuni abort on muutunud mõeldamatuks," ütles Mancini.