Toivo Maimets. Ekraanitõmmis

Teadusnõukoja juhiks saanud Toivo Maimets on Elver Loho hinnangul eugeenik, kes näeb vaktsineerimata inimesi geneetiliselt halbadena ning ei sobi seetõttu keset pandeemiat teadusnõukogu juhtima. "Teaduse koha pealt Toivo kindlasti loll ei ole, aga veendunud eugeenik korraldamas sundvaktsineerimist on üleskutse kodusõjale," kirjutab Loho Objektiivile.

Äsja uueks teadusnõukoja juhiks saanud Toivo Maimets hakkab valitsuse silmis kehastama "teaduse häält". Kui peaminister ei soovi isiklikult vastutada mõne COVIDi-otsuse eest, teeb Toivo natuke "teaduse häält" kusagilt kardina tagant ja siis saab Kaja Kallas käsi laiutades tõdeda: "teadus ütles nii, seega me peame niimoodi tegema."

Toivo on huvitava mõttemaailmaga teadlane. Tema kunagine raamatu-arvustus Richard Dawkinsi raamatule "Luul Jumalast" ("God Delusion") ei jäta ühtegi kahtlust, et Toivo on veendunud võitlev ateist. Pole hullu, sellised vaated on Eestis lubatud ja teadlaste hulgas üsna levinud, kuid oma arvustuses rõhutab ta huvitavat aspekti.

"Tihti väidetakse, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal, kinnitab Dawkins, ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. „Kas te tõesti tahate mulle öelda," kirjutab ta, „et ainsam põhjus, miks te püüate hea olla on see, et tahate saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust? See ei ole moraalsus, vaid pugemine". Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal, väidab ta [Dawkins]."

Mõtleme hoolega, mida Toivo siin väidab, toetudes Dawkinsi kinnitavale autoriteedile: meie hea käitumine on geneetiline ja see on tekkinud evolutsioonilise geeni-valiku tulemusena. Siit järeldub loogiliselt, et ka halb käitumine on geneetiline. Ja kui me käsitleme head ja halba käitumist geneetilisena, siis peamine viis suurendada head käitumist ühiskonnas on läbi eugeenika: "heade inimeste" geenid peavad lihtsalt rohkem levima kui "halbade inimeste" geenid.

Võrdluseks religioosne käsitlus heast ja halvast käitumisest (ning moraalist) on üles ehitatud mõttele, et halba käitumist ühiskonnas ravib inimeste harimine ja õpetamine, mitte genotsiid. Kui veendunud usklik näeb halba käitumist, siis ta palub Jumalat, et too näitaks patusele teed taevariiki ja äkki pistab piibli ka pihku, kust võib hea tõlke korral üht-teist õppida pahategude tagajärgede ning harmoonilise koos-elamise kohta.

Kui aga "moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal", nagu Toivo rõhutab, siis me peame ikkagi tõdema, et palju parem oleks selline maailm, kus inimesed juba sünnivad hea käitumise geenidega ning ei vaja hilisemat õpetamist.

Eesti konservatiivide hulgas populaarne mõtleja dr Edward "The Jolly Heretic" Dutton on osutanud, et religioon koosneb peamiselt sellistest ideedest, mis omaks võetuna aitavad inimesel ja tema kogukonnal ellu jääda ning edukad olla. Teisisõnu religiooni ja igasugust kultuuri laiemalt on võimalik käsitleda kui meemidega levivat adaptsiooni-struktuuri inimese ja keskkonna vahel.

Sõna "meem" ehk kultuuriline ekvivalent sõnale "geen" on Richard Dawkinsi leiutatud, aga nagu filosoof Daniel Dennett oma kriitikas osutab, siis Dawkins ei julgenud memeetika ideed lõpuni mõelda ning põrkas tagasi niipea kui jõudis oma mõttelõngaga ideeni, et igasugune kultuur (ja ka religioon) võib olla tekkinud evolutsiooniliste protsesside tulemusel.

Mõneti on see ju loogiline, et kui keegi muudab omaenda mõttemaailma kasvõi mingi eneseabi-raamatuga ja selle tulemusel läheb tal elu paremaks, siis ta soovitab seda raamatut ka teistele ja kui ka teistel läheb seetõttu elu paremaks, siis ka nemad soovitavad teistele jne. Varsti on meil ühiskonnas terve grupp inimesi, kes elavad hästi ja õpetavad teisi hästi elama konkreetse raamatu põhjal.

Varem või hiljem keegi kirjutab uue versiooni sellest eneseabi-raamatust, aga uus versioon võib-olla ei meeldi kellelegi, kes kirjutab oma versiooni ja siis rahvas oma rahakotiga otsustab kumb on parem. Nõnda võib juhtuda mitu korda ja see protsess on oma iseloomult evolutsiooniline. Sellise protsessi tulemuseks on reeglina üks populaarne eneseabi-raamat, mis sisaldab hetke parimaid teadmisi selle kohta kuidas edukas ja õnnelik olla, ja mõned vähem populaarsed eneseabi-raamatud natuke teistsuguse neuroloogiaga inimestele.

Kui üldse on miski eripära, mis teeb inimesest inimese ja tõstab meid kõrgemale loomariigist, siis see on inimkonna oskus lahendada erimeelsusi sõnadega ühist kultuuri muutes. Niipea kui me selle oskuse hülgame, oleme tagasi loomariigis ja meie ainukesed vahendid erimeelsuste lahendamiseks on geenide piiramine (eugeenika) ja meemide piiramine (tsensuur).

Muidugi see kõik on ilmselge keskmisele Objektiivi lugejale. Ma lihtsalt kirjutan Toivole väikest "puust ette ja punaseks" ülevaadet sellest kuidas inimühiskond toimib, et ta ei hakkaks "halva käitumise geenidega" inimestele genotsiidi korraldama, nagu eugeenikutel ikka kombeks.

Ausalt öeldes, minu arust ei sobi keset pandeemiat teadusnõukogu juhtima inimene, kes näeb vaktsineerimata inimesi geneetiliselt halbadena. Teaduse koha pealt Toivo kindlasti loll ei ole, aga veendunud eugeenik korraldamas sundvaktsineerimist on üleskutse kodusõjale.

Äkki leiame sellele ametikohale hoopis mõne veendunud memeetiku, kes oleks suuteline teadusest välja lugema mingi sellise lahenduse, mis ei eelda "halva käitumise geenidega" vaktsineerimata inimeste likvideerimist ühiskonnast?