Varem nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu kohtunikuna töötanud Uno Lõhmus ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eestis kehtiv elektroonilise side andmete kogumise regulatsioon ei vasta Euroopa Kohtu sõnastatud põhimõtetele, kuna see võimaldab andmeid koguda mitte ainult raskete kuritegudega võitlemiseks, vaid ka paljude teiste rikkumiste tõendamiseks.
"Eesti läks juba direktiivi üle võttes kaugemale selle eesmärgist, milleks oli võitlus raskete kuritegudega. Mõned liikmesriigid, Eesti nende hulgas, haistsid võimalust teha kommunikatsiooni liiklus- ja asukohaandmed riigiasutustele laiemalt kättesaadavaks," selgitab Lõhmus.
Euroopa Kohtu endine kohtunik toonitab, et elektroonilise side andmed ei ole sugugi vähetähtsad ja teisejärgulised andmed, mille massilist kogumist ja laialdast kasutamist ei tasu ületähtsustada.
"Inimese elektroonilise jälje uurimine poole aasta jooksul annab rohkem teavet inimese kohta kui mõne telefonikõne pealtkuulamine," toonitab ta, väljendades ühtlasi lootust, et Eestis viiakse vajalike seaduseparanduste kaudu elektroonilise side seaduse regulatsioon kooskõlla Euroopa Kohtu poolt paika pandud eraelu kaitse põhimõtetega.