Endine tippametnik Meelis Oidsalu valgustab ERRi portaalis ilmunud arvamusloos avameelselt tippametnike ametikohtade konkursside tegelikku palet.
Eelmisel nädalal üllatas avalikkust uudis välisluureameti juhi Mikk Marrani asumisest riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhi ametikohale. Meedias ilmunud selgitused ei olnud veenvad ja taolise käigu teisi asjaolusid võis aimata, nii Marrani võimalikke probleeme välisluure juhina kui ka ametikohtade jagamist tippametnike seas.
"Olin kokku kolmel asekantsleri kohal ja ma isiklikult ei ole ühtegi asekantsleri konkurssi võitnud nii, et ma ei teaks juba enne konkursi väljakuulutamist, et "konkursi" võidan," kirjutab Oidsalu ausalt nn konkursside telgitagustest. "Nii käib ka ülejäänud sadakonna tippametniku määramine. Justnimelt "määramine", mitte konkurss," lisab Oidsalu. "Poolriiklikud moodustised nagu EAS või RMK, kus on rohkem raha ja vähem reegleid kui traditsioonilistes riigiasutustes, on sellise "ühiskassa" kroonjuveelid."
Oidsalu juhib tähelepanu ka tõigale, et kõige suuremat voli tippametnike määramisel omab riigisekretär. Kui eelmine riigisekretär Heiki Loot püüdis ametnike määramisel säilitada veel teatud distantsi ja hoida muljet, et konkursid toimuvad ausalt ning inimesi määratakse ametikohtadele kompetentsuse alusel ehk meritokraatiast lähtudes, siis praegune riigisekretär Taimar Peterkopf on teisest puust, kelle "personalivalikud on /…/ varasemast sekkuvamad ja sektantlikumad."
"Mikk Marran pidas eelmisel nädalal antud intervjuudes oma peamiseks tugevuseks seda, et ta juhitavast valdkonnast midagi ei tea. Marrani edutamine riigimetsa majandamise keskuse juhi kohale pärast seda, kui ta oma eelmises töövaldkonnas klientidega nii tülli läks, et pidi mitte ainult ametikohta, vaid ka eluvaldkonda või turgu vahendama, on selge märk meritokraatia põhimõtetest kaugenemisest Eesti avalikus teenistuses," osutas Oidsalu.
Juhtides laiemalt tähelepanu avaliku teenistuse puudustele sõnab Oidsalu, et "ulatuslikud muutused saavad aga võimalikuks alles siis, kui avalikud teenistuse karjäärimudel muutub avatumaks. Kasuks tuleks ka suurem avatus avaliku teenistuse sees."
"Innovatsiooni avalikus sektoris pärsib esiteks avaliku teenistuse seaduse formalistlik rakendamine tippjuhtide valimisel, sh meritokraatlikest kaalutlustest kaugenemine, teiseks ülesalastamine, kolmandaks levinud suutmatus ausalt tunnistada vigu," nendib Oidsalu.
Toimetas René Allik