Lappeenranta-Lahti Tehnoloogiaülikooli (LUT) energeetikateadlase Esa Vakkilaineni sõnul võib plahvatuste tõttu Nord Streamide gaasitorudesse pääsenud merevesi muuta kasutuskõlbmatuks suure osa torujuhtmetest.
Kuigi Venemaa oli gaasiimpordi Saksamaale lõpetanud, oli torudes jätkuvalt rõhu all gaas. Vakkilaineni sõnul tuleb torujuhtmetes hoida gaasi, sest terastorude keevisliidetesse jäävad alati mikropoorid. Kui torus on surve all gaas, pressib see neist pooridest välja ja merevesi torusse ei pääse, vahendab energeetikateadlase hinnangut MTV Uutiset.
Kui merevesi pääseb gaasitorusse, siis hakkab viimane kiiresti roostetama, torud muutuvad kasutuskõlbmatuks ja suure tõenäosusega tulevad mereveega kokku puutunud torujuhtmete osad välja vahetada.
Vakkilaineni sõnul kulub torude taastamiseks pool aastat kuni aasta ja tegemist on kalli ettevõtmisega. Mere põhjas asuva gaasijuhtme üks kilomeeter maksab tema sõnul umbes kümme miljonit eurot ja remondiks vajaliku tehnika rentimine on samuti väga kallis.
Agressioon Ukraina vastu on toonud Venemaale kaasa lääneriikide sanktsioonid ja soovi vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Selle tõttu pole kindel, kui suure innuga tahavad gaasitorude omanikud Gazprom ja Lääne-Euroopa riikide energiaettevõtted torujuhet parandama hakata, sest pole teada kui palju gaasi Euroopa riigid tulevikus Venemaalt ostma hakkavad.
Vakkilaineni sõnul tuleb juhul, kui ei taheta torujuhtmetest ilma jääda, hakata seda kiiresti parandama. Iga päevaga saab toru üha enam kahjustada ning mitte väga pika aja pärast saab öelda, et Nord Stream 1 ja 2 torujuhtmed on hävinud. Tegemist oleks väga suure kahjuga.
Vakkilaineni sõnul oli Nord Streami torudes plahvatuste ajal umbes 300 miljonit kuupmeetrit gaasi, millest mõnikümmend miljonit kuupmeetrit õnnestub toru kaldapoolsetes otstes säilitada, sest need asuvad lekke asukohast kõrgemal.
4. oktoobril maksis gaasi kuupmeeter Euroopas ca 1600 eurot, mis tähendab, et plahvatuste tõttu võis gaasi lekkida kuni 400 miljoni euro eest
Suure osa gaasist oleks saanud päästa, kui seda oleks hakatud kohe peale plahvatusi Saksamaa poolelt torust välja pumpama, aga selleks oli vaja Gazpromi luba, mida kas ei küsitud või ei antud.
26. septembril registreeriti kahes Nord Stream 1 ja ühes Nord Stream 2 torujuhtmepaari torus rõhu langemine, mille põhjustasid neli plahvatust.
2011. aasta lõpus avatud Nord Stream 1 maksis koos maapealse taristuga ligi 15 miljardit ja 2021. aastal valminud Nord Sream 2 erinevatel andmetel 10–11 miljardit eurot.
Toimetas Karol Kallas