Hiina Rahvavabariigi diktaator Xi Jinping teatas kohtumisel Kogu Hiina Naiste Föderatsiooni esindajatega, et naised peavad riigi tuleviku nimel hakkama rohkem abielluma ning lapsi sünnitama.
Oktoobri lõpus toimunud kohtumisel naisorganisatsioonide esindajatega kuulutas Xi: "Naised peab juhtima nende ainukordse rolli juurde, milleks on Hiina rahva traditsiooniliste vooruste edasikandmine ja heade perevooruste kehtestamine, mis aitavad kaasa uue perekeskse tsivilisatsiooni arengule," vahendab Breitbart.
"Ainult koos harmooniliste perekondade, hea perehariduse ja laitmatute peretraditsioonide toel saab kasvatada lapsi ja ühiskond areneda terviklikul kujul," jätkas ta.
Xi lubas, et tema režiim "arendab aktiivselt uut abielu- ja laste sünnitamise kultuuri", sealhulgas jagab innukalt "juhiseid" neile noortele inimestele, kes ei saa aru, et noorelt abiellumine ja suurte perekondade loomine on nende kohus oma rahva ees.
Hiina Kommunistliku partei juht jätkas, et partei püüab "organiseerida ja motiveerida naisi, et need panustaksid oma jõu Hiina kaasajastamisse". Täpsemalt mõtles Xi öeldu all, et naised peavad sünnitama uue põlvkonna inimesi, kes viivad riiki edasi.
Riikliku uudisteagentuuri CGTN-i teatel tunnustas Xi naisi nende panuse eest "igas vallas keskmiselt jõuka ühiskonna ehitamisel, vaesuse tõrjumisel, Covid-19 epideemia tõrjumisel, tehnoloogilises innovatsioonis ja maapiirkondade elu edendamisel".
Lisaks rõhutas ta, et "naiste arengu puhul on oluline järgida Hiina eripäradega sotsialismi teed".
Radio Free Asia (RFA) kommenteeris 23. novembril, et Xi on viimastel nädalatel andnud korduvalt ja selgelt mõista, et tal on tõsine kavatsus patriotismi, rahvusluse ja kommunismile ustavuse toel suunata naisi suhtuma abiellumisse märksa tõsisemalt ning sünnitama rohkem lapsi.
Vaatlejad osutavad siiski, et seni pole Hiina RV riigijuhi perepropaganda eriti vilja kandnud. Viimase üheksa aastaga on abielude arv vähenenud 56 protsenti ehk 2022. aastal sõlmiti vähem kui 11 miljonit abielu. Üha rohkem noori inimesi ei abiellu ja põhjusena nähakse majanduslikku surutist ning suurt noorte tööpuudust.
Hiljuti sotsiaalmeedia platvormil Weibo läbi viidud küsitluses leidis suurem osa 44 000 vastajast, et kõige parem aeg abiellumiseks on 25- kuni 28-aastasena, kuid ligi 60 protsenti tunnistas, et nad lükkavad abiellumise edasi kas töö, hariduse või suutmatuse tõttu soetada oma elamispind.
RFA vahendas ühe Georgetowni ülikoolis õppiva hiinlanna arvamust, kelle sõnul on tema põlvkond ühel meelel otsustanud abiellumise edasi lükata ja pühenduda oma karjäärile. Lõpliku pitseri lõid sellisele suundumusele Xi kehtestatud maniakaalsed Covid-19 sulgemised, mis näitasid Hiina naistele, kui oluline on iseendaga hakkama saamine.
RFA osutas samuti, et Xi poliitbüroo on üle aastakümnete esimene, milles ei ole mitte ühtegi naist. Selline asjaolu võib tema naissoost alamate üsade "poliitilisele mobiliseerimisele" mõjuda üpris äraspidiselt.
Hiina naised teadvustavad, et nad konkureerivad tööturul meestega ning abielu ja emadus vähendavad nende šansse saada paremaid töökohti. Selle tõttu nad teevad kõik, et võimalikele tööandjatele näidata, kuidas nad on valmis täielikult pühenduma oma tööle.
Hiina RV-d vaatlevad politoloogid teiselt poolt pelgavad, et sellises olukorras, kus naised jätavad töö pärast pere loomata, võib autoritaarne režiim naiste püüdlustele kriipsu peale tõmmata ja nende osalemist tööturul märkimisväärselt piirata.
Kriitikute sõnul on Hiina RV režiim vähese sündimuse tõttu "paanikas" ja nii kui kunagi sunniti naisi tapma sündimata lapsi, võidakse nüüd panna naistele kohustus noorelt abielluda ja sünnitada.
Toimetas Karol Kallas