44-aastat tagasi keeals kohus Ameerika Ühendriikide valitsusel kasutada tööle kandideerijate oskuste hindamiseks teste. 1. juulil taastas Washingtoni kohus riigiametite õiguse palgata parimaid.
1981. aastal kaebas Angel Luevano kohtusse Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse põhjusel, et viimane kasutab töötajate valikul ameti- ja halduskarjäärieksamit (PACE), mis oli kontrolltöö, millega sõeluti igal aastal föderaalvalitsuse ametisse kandideerivate kümnete tuhandete inimeste seast välja need, kes võiksid sobida ametisse kõige paremini.
Ameerika Ühendriikide riigikontroll tuvastas 1979. aastal, et PACE testi ei suutnud ära teha 99 protsenti musti ja 84 protsenti valgeid tööle kandideerijaid. Nii oli ka Luevano kohtuasja ettekäändeks, et riigiametisse pääseb tööle liiga vähe musta- ja ladina-ameerika rahvast. Ühe progressiusklikuma USA presidendi Jimmy Carteri viimastel ametipäevadel otsustas valitsuse personalihalduse kontor (OPM) peatada testinõude viieks aastaks, vahendab Daily Wire.
Luevano föderaalmäärus jäi jõusse neljakümne neljaks aastaks. Käesoleva aasta jaanuaris esitas Trumpi valitsus osutatud föderaalmäärusele vaide, mis tähendas aastakümnete taguse kohtuasja uuesti avamist. Valitsuse hinnangul polnud Luevano föderaalmääruse kehtestamiseks mitte mingisugist alust, see pole olnud kunagi asjakohane ja kuna USA ülemkohus kuulutas positiivse diskrimineerimise ebaseaduslikuks, siis tuleb tühistada ka Luevano föderaalmäärus.
Angel Luevano on täna veel elus ja kohtuotsusest näeb, et isegi tema oli määruse tühistamisega nõus. Luevanot esindasid 1981. aastal kohtus mustade ja ladina-ameerika inimeste inimõiguslaste valitsusvälised organisatsioonid.
Ligi pool sajandit on föderaalvalitsus käitunud töötajate palkamisel kui ülikool, mis ei vaata üliõpilaste vastuvõtul riigieksamite tulemusi. Loodetakse, et Luevano föderaalmääruse tühistamine muudab valitsusasutused "erivajadustega inimeste haridusasutusest tippülikooliks".
OPM-i direktor Scott Kupor lubab "teha avaliku teenistuse taas suureks".
Lühidalt tähendab määruse tühistamine, et valitsus tohib taas palgata inimesi, kes sobivad uude ametisse kõige paremini ja on kandidaatide seast kõige asjalikumad. Mis omakorda tähendab, et ameerika inimesed saavad riigilt parimaid teenuseid.
"Kui [föderaalvalitsuse] töökultuuri õnnestub muuta viisil, et sellest saab kõrge tõhususega kultuur ja see osutub edukaks, siis on see kindlasti presidendi [Trumpi] olulisemaid pärandeid," selgitas Kupor.
PACE asemel hakati föderaalvalitsuses kasutama töötajate valimisel "enesehinnanguid", kus tööle kandideerijad pidid ise selgitama, kui tublid ja sobivad nad antud ametisse on. Seda põhjusel, kuna ainult nii oli võimalik tagada, et föderaalmetitessesaab tööle nõutud hulk rassi- ja muid vähemusi. Mille tulemusena tekkis olukord, kus tööle said inimesed, kes oskasid kõige paremini kiidelda ja enda kohta valetada. Lisaks soodustab antud süsteem onupojapoliitikat ja korruptsiooni.
Täna pole teada, kas PACE taastatakse, kuid paljud institutsioonid kehtestavad tõenäoliselt oma ametisse sobivuse testid. Näiteks kui valitsusastus otsib programmeerijaid, siis tuleb tööle kandideerijatel lahendada mingisugune koodikirjutamise ülesanne.
1973. aastal langetas Ameerika Vaimse Mahajäämuse Ühing (AAMR, täna AAIDD) vaimse mahajäämuse määra, mida nüüdseks nimetatakse vaimseks puudeks, 85 IQ punktilt 70 punktile. IQ vahemikku 70–85 peetakse jätkuvalt "piiripealseks vaimseks puudeks".
Vaimse mahajäämuse taset langetati, kuna liiga suur vähemuste hulka kuuluvaid lapsi diganoositi vaimselt mahajäänuks. Samuti tuuakse ühe põhjusena välja, et sedasi üritati aidata kaasa kodanikuõigustele ning piirata vähemuste, eriti afroameeriklaste, vaimse puude diagnoosimise määra – varasemate nõete kohaselt pidi kuni 2/3 musti lapsi õppima eripedagoogika klassides. Mustade ameeriklaste keskmine IQ on 85 punkti ümber.
Positiivne diskrimineerimine on osa Cloward-Piveni lääne ühiskondade "õigustega" hävitamise strateegiast.
Toimetas Karol Kallas