Euroliit soovib, et Ühendkuningriik seaks oma seadused peale Brexitit liidu reeglite järele

Euroopa Liidu kaart ilma Ühendkuningriigita. Foto: Scanpix

Peale Ühendkuningriigi lahkumist sõlmitakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel raamvabakaubandusleping, mida hiljem spetsiifilisemate kokkulepetega täiendatakse. Kuid mitmed Euroopa Liidu valitsused soovivad omale õigust selliseid tulevikus sõlmitavaid lepinguid tagantjärele ühepoolselt peatada või üles öelda ja sellist õigust nähakse osana Brexiti karistamise “tööriistakastist”.

Üheks sellise ühepoolse õiguse tulemuseks võib olla näiteks, et Brüssel keelab Briti lennuliinidel maandumise Euroopa Liidu lennuväljadel kui need on teel kolmandatesse riikidesse või transpordiettevõtete kabotaažiõiguste piiramine. Ühepoolset lepingute peatamise õigust soovitakse omale juhul kui lepingud Ühendkuningriigiga sõlmitakse peale käesoleva aasta lõppu ja kui Ühendkuningriik eirab selliste lepingute vaidluskomisjoni otsuseid, vahendab The Telegraph.

Britid ei taha samas midagi teada vaidluskomisjonidest, millel oleks õigus langetada korraga otsuseid mitme kaubandus- või majandussektori kohta. Euroopa Komisjon näeb sellistes komisjonides aga võimalust Ühendkuningriigile oma reegleid peale suruda ja on nõudmistes jäigal seisukohal.

Saareriigi valitsuse sooviks on sõlmida Euroopa Liiduga hulk erinevaid sektorispetsiifilisi lepinguid, mitte leppida kokku ühe kõikehõlmava raamistiku osas, mis lubaks näiteks nuhelda ühe valdkonna arusaamatused teise sektori kaela.

Euroopa Liidu mitmed liikmesriigid soovivad Ühendkuningriigiga sõlmitava üldkaubanduslepingu kavasse lisada ulatuslikud õigused vaidluste lahendamiseks ja samuti jätta omale ühepoolse õiguse rakendada trahve ning külmutada tulevikus sõlmitavaid täiendavaid lepinguid.

Euroopa Komisjonist lekkinud läbirääkimiste juhistes on kirjas, et “teine osapool (EL-u liikmesriigid) võib nõuda rahalist kompensatsiooni või võtta kasutusele proportsionaalsed ja ajutised meetmed, mille hulgas võib olla näiteks partnerluse või täiendavate lepingute peatamine.”

“Läbirääkimised tuleb läbi viia viisil, mis kindlustab erinevate sektorite teemade vahel rööbikuse,” on liikmesriikide soovil lisatud läbirääkimisjuhistesse.

Käesoleva aasta lõppu seatud Brexiti lepingu tähtaeg tähendab, et Euroopa Komisjon keskendub eelkõige mõnele üksikule tähtsamale valdkonnale, milles soovitakse jõuda Ühendkuningriigiga kokkuleppele. Ametnikud leiavad, et esmalt tuleb sõlmida raamleping – nn “luukere” – millele hiljem, peale 2020. aasta lõppu, ehitatakse täiendavate lepingutega “liha” peale.

Euroopa Liidu diplomaatiliste allikate sõnul on valdkonnad, mida võib hiljem koostöölepingule lisada, näiteks reeglid, mille alusel tohivad Ühendkuningriigi lennukid vahemaanduda euroliidu lennuväljadel enne lendamist liidu välistesse sihtkohtadesse.

Brexit tähendab ka Ühendkuningriigi transpordiettevõtetele kabotaažiõiguste kaotamist. See tähendab, et need ei tohi enam vedada kaupu euroliidu liikmesriikide vahel vaid Ühendkuningriigist ainult ühte liikmesriiki ja sealt tagasi.

Samuti nõuavad Euroopa Liidu valitsused jäigalt Ühendkuningriigi kalastusvete avamist nende laevastikele. Samas on teatud järelandmisi tehtud Prantsusmaa nõudmiste osas, mis nõudis, et tulevased lepingud oleksid seotud Ühendkuningriigi kohustusega kehtestada vabakaubanduslepingu tingimusena Euroopa Liiduga “paralleelsed” standardid nii riigiabile, maksudele, keskkonnale kui sotsiaalsfäärile.

Selline seaduste “dünaamiline joondamine” tähendaks, et Ühendkuningriigi seadused hakkaksid teatud aja jooksul peegeldama Euroopa Liidu omi, hoolimata sellest, et Ühendkuningriigil pole õigust kaasa rääkida, millised need reeglid on või olema saavad.

Suurem osa Euroopa Liidu riike paistab Prantsumaaga nõustuvat sõlmitava lepingu kaitsemehhanismide osas, et Ühendkuningriik ei saavutaks euroliidu standardite õgvendamisega ebaõiglaseid konkurentsieeliseid.

Mõne euroliidu valitsuse hinnangul ei taga sõlmitav leping, et Ühendkuningriik ei kasutaks tulevikus maksu-, keskkonna- ja sotsiaalsfääri reeglite õgvendamise kaudu vabakaubanduslepingut oma kasuks ära ning leiavad, et lepingusse peab jääma õigus see tulevikus üle rääkida.

Boris Johnson on samas välistanud igasuguse reeglite “dünaamilise joondamise” viidates, et näiteks Kanada ei pea vabakaubanduslepingu peale järgima euroliiduga sarnaseid karme reegleid. Brüsseli sõnul on Ühendkuningriik Euroopa Liidu majandusega seotud märksa enam ja selle tõttu peavad ka riikide seadused ning piirangud olema ühesugused.

Lõplik läbirääkimismandaat võetakse vastu Euroopa Liikmesriikide ministrite poolt 25. veebruaril ja ilmselt lisatakse sellesse veel mitmeid nõudmisi ning täpsustusi.

Toimetas Karol Kallas

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!