Juuli alguses kiitis Euroopa Parlament heaks seadusealgatuse, mis laste kaitsmise sildi all lubab ilmavõrgu- ja kõneteenuste pakkujatel "ajutiselt" kasutajate sisu lausjälgida.
6, juulil hääletas Euroopa Parlament eelnõu teemal, mis vormiliselt kaitseb lapsi pedofiilide rünnakute eest, kuid annab ilmavõrgu- ja teleteenuste pakkujatele õiguse oma äranägemise järele, automatiseeritult, kasutajate loodud sisu ning sõnumeid jälgida, vahendab uudistekanal ReMix. Eelnõu algatajate sõnul on tegu "ajutise" lahendusega kuni püsiva iseloomuga lahenduste kasutuselevõtuni.
Juuli keskel raputas maailma avalikkust nõndanimetatud Pegasuse nuhkvara juhtum, kuid peatselt võib meid ees oodata tulevik, kus nuhitakse meie kõigi järele ja see on Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud.
Uus Liidu poolt ette valmistatav seadusandlus, mida teatakse ka nime all Chatcontrol, lubab laste vastu suunatud seksuaalsete rünnakute vältimise eesmärgil tehnoloogiaettevõtetel automatiseeritult jälgida kasutajate võrgusuhtlust, telefonikõnesid ja sõnumeid.
Tõsiseks küsimuseks jääb, kas Chatcontroli lausjälgimise võimekust kasutatakse ainult laste vastu suunatud seksuaalkuritegude vältimise eesmärgil? Ettepanekuga kaasas käivate peenes kirjas selgituste keerdkäigud ei anna paraku aimu, kuidas sellist liiki jälgimine on kooskõlas Euroopa Liidu seniste väga rangete andmekaitsereeglitega. Üheks vastuseks on, et need reeglid lubavad pedofiile jahtida juba täna.
Direktiiv 2002/58/EC sätestab, et liikmesriikide seadusandlus peab keelama pealtkuulamise, pealtkuulatud suhtluse ja suhtlusega kaasas käiva andmestiku talletamise ilma kasutaja poolse nõusolekuta. Erandiks on olukorrad, kus kasutaja suhtlust on vaja jälgida rahvusliku julgeoleku huvides või kuritegude ärahoidmiseks.
Lühidalt, 2002. aasta direktiiv sobib internetis laste vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks. Milleks siis uut seadusandlust on üldse vaja?
"Probleemiks" on see, et Direktiiv 2002/58/EC püstitab küll kohustusliku eesmärgi, kuid jätab liikmesriikide otsustada, kuidas selleni jõuda.
Euroopa Komisjon leiab, et antud direktiiv ei vasta enam täielikult nende ootustele ja tehnoloogia areng ning Euroopa Liidu digitaalne ühisturg nõuavad, et teemat hallataks Euroopa Liidu tasandil.
Komisjon ja Parlament osutavad tavaliselt sellistele ootustele siis, kui EL soovib liikmesriikidelt nende seniseid õiguseid ja voli üle võtta.
Kõigile selline lähenemine loomulikult ei meeldi. Näiteks Euroopa Nõukogu pole teemat rohkem kui nelja aasta jooksul arutusele võtnud. Sõltumatud eksperdid, kes on kutsutud ettepanekut hindama, on samuti automatiseeritud lausjälgimise osas kahtleval seisukohal. Nende hinnangul peab andmeid, mida arvuti hakkab jälgima, eriti hoolikat valima ja väga tõsiselt silmas pidama, et kasutajate privaatsust ei rikutaks rohkem, kui see on vajalik.
Euroopa Parlamendis hääletas seaduseelnõu poolt 537 saadikut, vastu oli 133 ja 20 saadikut polnud kohal.
Kohe kedagi lausjälgima ei hakata. Et Chatcontroli regulatsioon jõustuks, peab see läbima tavalise seadusloome protseduuri, mis tähendab, et nii Euroopa Parlament kui Euroopa Nõukogu peavad selle heaks kiitma.
Hetkel on pall Nõukogu käes. Liikmesriikide vastava valdkonna ministrid peavad andma sellele heakskiidu ja kulub vähemalt mitu kuud kui mingi otsuseni jõutakse.
Toimetas Karol Kallas