Kuna maailma ähvardab mitmel põhjusel laiaulatuslik toidupuudus ja mineraalväetiste saadavus on "häiritud", käivitas Euroopa Liit põllumeeste heaks "väetiste päästeplaani". Väetisetootjate jaoks pole plaan piisav, põllumeeste sõnul tekitab see EL sees ebavõrdsust ja keskkonnaaktivistid leiavad, et selline kava ei kõlba üldse kuhugi.
Kriitikute sõnul ei arva keegi, peale kava algataja Euroopa Komisjoni enda, et väetiste päästeplaanist võiks olla midagi tolku, vahendab Politico.
Euroopa Liidu suurim põllumeeste ja põllumajandusühistute lobiorganisatsioon Copa & Cogeca leiab oma avalduses: "See kava lihtsalt ei paku konkreetseid vastuseid probleemidele, mis on tabanud Euroopa põllumehi."
Maailma suurima väetisetootja Yara International tegevjuht Svein Tore Holsether leiab, et "selles kavas pole midagi, mis annaks meile tulevikuks mingi kindluse", kuna väetiste tootmiseks vajaliku maagaasi hind on äärmiselt kõikuv.
Euroopa Liit sõltub suurel määral väetiste impordist, kuna sellel endal pole võtta – elik see ei taha neid kasutada – väetiste tootmiseks hädavajalikke sisendeid, nagu seda on näiteks maagaas, mis on lämmastiku-põhiste väetiste üks algosiseid ja nende tootmiseks vajaliku energia allikaid. Samuti läheb maagaasi vaja fosfaatide ja kaaliumkloriidi tootmiseks.
Täna on Euroopa Liidus väetiseid veel saada, kuid nende hind on alates 2021. aasta septembrist tõusnud ligi kaks ja pool korda, mille põhjuseks peetakse osaliselt Ukraina sõda. Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse tarnisid Valgevene ja Venemaa 60 protsenti Euroopa Liidu väetistest.
Euroopa Komsijoni väetiste päästeplaani taga on Komisjoni põllumajanduskomissar Janusz Wojciechowski. Suuremas osas on päästekavas kirjas meetmed, mida liikmesriikide valitsused saavad juba täna oma põllumeeste toetamiseks kasutada.
Samas põllumehi väetiste päästekava ei veena.
"Komisjon annab ülesande [toetada põllumehi] liikmesriikidele, seda läbi riigiabi ja ühise põllumajanduspoliitika (CAP) strateegiliste kavade. See võib põllumajanduses tekitada märkimisväärseid häireid, kuna abi põllumeestele sõltub liikmesriikide otsustest. Väetised on põllumajanduses hädavajalikud ja kuna täna pole neid puudutavates asjaoludes selgust, siis see on äärmiselt murettekitav," leiab Cogeca president Ramon Armengol.
Lahjendatud kava
Väetiste toetuskava varasemas versioonis kavatses Brüssel kutsuda liikmesriike üles tagama väetisetootjatele vajaliku koguse maagaasi, et need saaksid oma tootmisliinid käigus hoida. Sellega loodeti, et nii hoitakse väetiste hinnad kontrolli all ja suudetakse ennetada tarneahelate kriise, nagu Euroopa põllumehi tabas käesoleva aasta suve alguses.
Samas kinnitatud tekstis Komisjon ainult "juhib tähelepanu" võimalusele, et liikmesriigid võivad "eelisjärjekorras tagada väetisetootjatele ligipääsu maagaasile" juhul kui maagaasi saadavust hakatakse piirama.
Yara juht Holsether leiab, et meetmed pole "piisavalt selged" ja gaasi tarbimispiirangute puhul ei ole väetisetootjate gaasivajadusele suuremat rõhku pandud. Väetisetootjate lobigrupi Fertilizers Europe (Euroopa väetised) peadirektor Jacob Hansen arvab, et "vaja oleks palju kõikehõlmavamat strateegiat".
Lämmastikväetiste puudus pole ainuke mure, mis Euroopa põllumehi ähvardab. Kui lämmastikväetised moodustavad Euroopas kasutatavatest väetistest ligikaudu 65 protsenti, siis märkimisväärses koguses impordib liit ka kaevandatavaid väetiseid nagu fosfaate ja kaaliumkloriidi, mida enne Ukraina sõda imporditi samuti Valgevenest ja Venemaalt.
Copa & Cogeca koos paljude Euroopa Parlamendi liikmetega kutsub Brüsselit üles tagama väetisetarned teistest riikidest ja kaotama dumpinguvastased maksud väetisi importivatele riikidele, nagu Trinidad, Tobago ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa väetiste päästeplaan peab siiski eelkõige silmas Euroopa Liidu tootjate huvisid ja selles leitakse, et "kuigi impordimaksude leevendamisest oleks lühiajalises plaanis kasu … ei saa me oma tööstuse hakkamasaamisega riskida".
Pikemas plaanis
Tegelikult soovivad Euroopa Liidu tehnokraadid, et põllumehed hakkaksid väetisi kasutama palju "tõhusamalt" ja vähendaksid kunstväetiste osakaalu 2030. aastaks 20 protsenti. Väidetavalt Euroopa Liidus liialdatakse väetiste kasutamisega, kuid põllumajanduskultuuride väetiste ammutamisvõimel on piir. Saksamaal tehtud uuring väidab, et nisu suudab ära kasutada ainult 61 protsenti selle kasvatamiseks kasutatud väetistest ja ülejäänu läheb raisku.
New Yorki Ülikooli professori David Kanteri, kes juhib uuringute rühma International Nitrogen Initiative (Maailma lämmastikualgatus) sõnul Komisjoni kava "küll märgib ära, et sõltuvust sünteetilistest väetistest on vaja vähendada … kuid selles mainitud meetmed suurendavad hoopis sõltuvust neist ja suurendavad subsiidiumite näol Euroopa väetiste toodangut ning põllumeestele makstakse väetiste soetamise toetust."
Väestiste "päästeplaaniga" pole rahul ka keskkonnaühendused. Euroopa Keskkonnabüroo (European Environmental Bureau) esindaja Célia Nyssens-James nimetab kava "suureks kingituseks väetisetööstusele". Ta leiab, et põllumeeste toetamine on "ekslik lahendus, mis ei lahenda meie kõige suuremat probleemi, milleks on sõltuvus fossiilkütustest ja väetiste impordist. Samuti ei kõrvalda see ühtegi muret, mis on seotud väetiste liigse kasutamisega".
Kui Euroopa põllumehed ei soovi väetiseid tänaste kõrgete hindadega osta, siis Sahara aluste vaeste riikide põllumehed on sunnitud kõrgete hindade tõttu niigi vähest väetiste kasutamist veelgi piirama. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon hoiatas hiljuti, et kui probleemiga kiiresti ei tegeleta, siis võib väetiste kriis järgmisel aastal vaestes riikides kaasa tuua veelgi suurema näljahäda.
Käesoleval aastal tabas Sri Lankat laiaulatuslik näljahäda ja majanduskriis, kuna riigi keskkonnaaktivistidest poliitiline nomenklatuur otsustas põllumajanduses viia kiirkorras läbi roheülemineku.
Eesti tänane valitsus soovib muuta maavarade seadust, mis muudaks "passiivsed" fosforiidivarud – mis on oluline väetis – "aktiivseteks" ja lubaks neid lihtsama vaevaga kaevandama asuda.
Toimetas Karol Kallas