Ursula von der Leyen esinemas WEF-i Davose kokkutulekul, 23.01.2025 Foto: Scanpix

Lekkinud "konkurentsivõime kompassi" majanduskavast selgub, et Euroopa Liit kavatseb panustada rohepöördele senisest veelgi suuremas mahus, milleks nõutakse senisest suuremate volitustega Euroopa Liitu.

Ursula von der Leyeni teine Euroopa Komisjon lubab 29. jaanuaril avalikustada "konkurentsivõime kompassi" nime kandva tegevuskava, mille ühe lahendusena nähakse ette, et liiduvabariigid annavad Brüsselile senisest veelgi suurema otsustusõiguse, vahendab Brussels Signal.

Eurokraadid vajavad suuremat liiduvabariikide siseasjadesse sekkumise voli, kuna Euroopa Liit peab suurendama energiaturvalisust ning kaitsevõimeid. 

Kompassis on ette nähtud senisest veelgi suuremas mahus majanduse süsihappegaasist vabastamine ja selles selgitatakse, et Euroopa Liidu rohekavad pole mitte mingil juhul põhjuseks, et liiduvabariikide majandused käivad alla.

"Süsihappegaasist vabanemise (dekarboniseerimise) poliitikad on võimas kasvujõud juhul kui need need on hästi seotud tööstuse-, konkurentsi-, majanduse- ja kaubanudspoliitikatega," kinnitatakse lekkinud dokumendis.

Sõda maapõue energiakandjatega annab dokumendi arvates "nii ettevõtetele kui investoritele nende tegevuses kindluse ja ennustatavuse".

"Kindluse ja ennustatavuse" tagamises uuendab Komisjon reegleid, mis suurendavad ettevõtete vastutust kliima ees. Majanduste ja kaubanduspartnerite suhtes, kes pole süsivesinikest loobumise vallas nii innukad kui Euroopa Liit, kehtestatakse Liidu siseturgu kaitsvad meetmed.

Uued "kaubanduse kaitsmise meetmed" mõeldakse välja 2025. ja 2026. aasta jooksul ja need peaksid eurokraatide hinnangul "võrdsustama rahvusvahelist mänguvälja".

Allikas: Brussels Signal/X

Uue puhta tööstuse tegevuskavaga soovitakse lihtsustada ettevõtete Euroopa Liidu rohelises seadusandluses orienteerumist. Teatud strateegiliselt olulistele ja energiamahukatele tööstusele lubatakse erandkorras lõdvemaid piiranguid.

Kompassi tegevuskavaga kavatsetakse luua uus ettevõtete rühm "väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted" (small mid-caps), mis on suuremad kui väikeettevõtted, aga jäävad suurettevõtetele suuruselt alla. Eurokraatide sõnul sellised ettevõtted võidavad "väikeettevõtlusega sarnases vaimus spetsiaalselt neile kohandatud lihtsustatud tururegulatsioonidest". Niisuguseid äriühinguid on Euroopa Liidus väidetavalt kuskil 31 000 ja nende tegevust lihtsustavad regulatsioonid avalikustatakse veebruaris.

Komisjoni sõnul on kõige tuumaks ühisturg ja kui tahetakse Hiina Rahvavabariigile ja Ameerika Ühendriikidele järele jõuda, tuleb liiduvabariikide majandusi veelgi enam ühendada ning ühtlustada.

"Ühisturgu süvendavad reformid on vajalikud, et tööstuse ja investeeringute poliitikad omaksid täielikku mõju, et turg kasvaks, et ettevõtted hakkasid tootmist suurendama ja säiliks tervislik konkurents, mis tuleks kasuks nii ettevõtetele kui töötajatele," kirjutatakse dokumendis. 

"Võimaluste aken on kitsas. Euroopa Liit peab kas tegutsema üskmeeles jätkusuutlikult jõuka tuleviku nimel elik olema valmis lahkhelideks ja majanduslikuks allakäiguks," hoiatatakse tegevuskavas.

Toimetas Karol Kallas