2022. aasta Euroopa Liidu eelarvest eraldati Poola, Leedu ja Läti Valgevenega külgnevatele piirilõikudele piiritõkete ehitamiseks 25 miljonit eurot.
Piiritõkete rajamise põhjuseks on soov teha ebaseaduslike sisserändajate pääsemine Valgevene kaudu Euroopa Liitu keerulisemaks. Kuigi eraldatud summa – 25 miljonit eurot – on piiritõkete ehitamise kogukuludega võrreldes pisike, on tegemist siiski erakordse sammuga: Euroopa Liit pole mitte kunagi varem liikmesriikide piiride kaitsmisesse sellisel viisil raha investeerinud, vahendab uudisteportaal ReMix.
Kuigi veel mõned kuud tagasi väideti Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni kõige kõrgemal tasemel, et Euroopa Liidu raha eest liikmesriikide piire kindlustama ei hakata, sundis jätkuv Poola ja Balti riikide Valgevene piiril lahti rulluv sisserändekaos Brüsseli bürokraate meelt muutma.
Euroopa Liidu raha piiritõketesse investeerimise on 2022. aasta eelarves kiitnud heaks nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Parlament. Poola Seaduse ja Õigluse partei (PiS) Euroopa Parlamendi saadik Bogdan Rzońca sõnul on lootust, et Euroopa Liit toetab Valgevenega külgneva välispiiri kindlustamist edaspidigi.
"Me näeme, et Euroopa Liit on Venemaalt ja Valgevenest lähtuva ohu osas muutunud teadlikumaks," leidis Rzońca.
Euroopa Liidu välispiiride kindlustamist Euroopa Liidu raha eest toetab ka Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred Weber.
Teadaolevalt võttis käesoleva aasta oktoobris kinniste uste taga toimunud Euroopa Nõukogu istungil Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni suhtes põhjusel, et too seisab vastu EL raha eest välispiiride kindlustamisele, tervalt sõna Taani peaminister Mette Frederiksen.
Kaksteist Euroopa Liidu liikmesriigi siseministrit saatsid Brüsselisse ühise kirja, milles nõudsid, et EL rahastaks kasvava ebaseadusliku sisserändesurve tõttu füüsiliste piiritõkete ehitamist. Kirjale kirjutasid alla Taani, Poola, Austria, Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia siseministrid.
Eesti-Venemaa 135 kilomeetri pikkusele piirilõigule piiritara ehitamine oleks 2018-2019. aasta hindades läinud maksma vahemikus 130,5 kuni 188 miljonit eurot. 2021. aasta alguses toimunud võimuvahetuse käigus Eesti riigitüüri juurde sattunud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon peatas Eesti piiri kindlustamise, kuid üha suureneva hübriidsõjaohu tõttu on ka praegune valitsus hakanud Eesti-Venemaa piirile tõkestustraati vedama.
Toimetas Karol Kallas