Mitme Euroopa Liidu suurriigi ja Euroopa Komisjoni juhid on Afganistani katastroofi valguses võtnud üles Euroopa Liidu sõjaväe loomise idee.
Euroopa Liidu sõjaväe üle on aruteldud juba 2000ndate aastate algusest. 2007. aastal loodi Euroopa Liidus süsteem, mille alusel saab liikmesriikide kaitsejõudude baasil moodustada 1500-liikmelise lahingugrupi, mis oleks kriiside korral võimeline sekkuma. Lahingugrupi üksuste loomisest pole siiski midagi välja tulnud, kuna liikmesriikide vahel valitsevad märkimisväärsed erimeelsused. Mõned liikmesriigid, nagu näiteks Tšehhi leiavad, et selliste üksuste loomine oleks ebaotstarbekas kulu, kuna suurem osa Euroopa Liidu riike kuulub NATOsse, vahendab uudistekanal ReMix.
Kuna "oma" sõjavägi on oluline impeeriumi ehitamise osa, siis vaatamata konkreetsetele kavadele, on seda nimetatud euromeelse korporatiivmeedia poolt aeg-ajalt lausa "vandenõuteooriaks". Tänaseks hakkab see idee aga võtma fakti kuju.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell andis augusti lõpus Itaalia päevalehele Il Corriere della Sera intervjuu, milles teatas: "Afganistani kriis näitab meile, et Euroopa Liit vajab kiirreageerimisjõude". Euroopa Liidul on tema sõnul vaja 5000 mehelist kiirreageerimisüksust.
Borelli sõnadele annab kaalu asjaolu, et Euroopa Liidu eelolevas mitmeaastases eelarveraamistikus (2021–2027) on Euroopa Kaitsefondi ja "strateegilise sõltumatuse" jaoks ette nähtud 11,5 miljardit eurot.
Liidu ühise sõjaväe teema tuli kõne alla ka 1.–2. septembrini toimunud EL kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Sloveenia väikelinnas Brdos. Saksamaa ja Prantsusmaa toetasid Liidu relvajõudude loomist, teised riigid mitte nii väga.
Saksamaa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer esitas kohtumisel peetud kõnes Liidu sõjaväe loomise põhjendusena asjaolu, et "me olime sõltuvad USAst ja täna me peame tegema sellest [Afganistani katastroofist] selge järelduse". Tema sõnul on liidul piisavalt võimekust panna kokku oma sõjavägi. Kramp-Karrenbaueri sõnul pole küsimus isegi kas, vaid millal ja kuidas see seda teeb.
Itaalia ajakirjanik Daniele Meloni leiab poliitikaväljaandes Atlantico, et kui enamus Euroopa Liidu liikmesriike näeb suuremat "Europeanismi" oma iseseisvusele kahjulikuna, siis Prantsusmaa jaoks euromeelsus pigem nende rahvusliku mõjukuse võimendaja. Lisaks on Prantsumaal Euroopa Liidus kõige jõulisem sõjavägi, millest ka nende tuline toetus ühendarmeele.
Seni on Euroopa Liit esitlenud ennast maailmas "humanitaarjõuna" – see on maailmas üks suurimaid humanitaarabi jagajaid ja sisserände sihtkohti – kuid seekord suhtutakse hirmust poliitiliste tagajärgede ees Afganistani sisserändajatesse märksa ettevaatlikumalt kui Süüria sõja ajal vallandunud rändevoogu.
Toimetas Karol Kallas