Julian Assange: eesmärk on lõputu sõda, mitte sõja võitmine
Wikileaksi asutaja Julian Assange selgitas 2011. aastal antud intervjuus, miks Afganistani sõja eesmärgiks pole mitte riigi alistamine, vaid lääneriikide maksumaksjate raha röövimine.
Wikileaksi asutaja Julian Assange selgitas 2011. aastal antud intervjuus, miks Afganistani sõja eesmärgiks pole mitte riigi alistamine, vaid lääneriikide maksumaksjate raha röövimine.
Viimane USA Afganistani ülesehitamise ülem-peainspektori kontori aruanne rõhutab taas, et peale Afganistani sõja lõppu 2021. aastal on olukord riigis muutunud lääneriikide seisukohast vaadates ainult hullemaks.
Alternatiiv Saksamaale noorpoliitik Marie-Thérèse Kaiser mõisteti süüdi Afganistani sisserändajate ja nende grupivägistamiste statistika esitamise eest, kuna selline tegevus käib väidetavalt afgaani meeste "inimväärikuse" pihta.
Taliban rajab Afganistani linnades ulatusliku inimeste jälgimissüsteemi ja kasutab selleks Ameerika Ühendriikide rajatud videokaamerate võrku ning NATO riikide koostatud julgeolekuplaane.
Kirjanik ja ühiskonnategelane Chris Hedges kirjutab uudisteportaalis Scheerpost, kuidas nii Liibüa tammiõnnetuse kui miljonite inimeste asjatu hukkumise ja loendamatute hädade taga kõrgub võimsamate lääneriikide nomenklatuuri lõplikult katki läinud moraalne kompass.
Euroopa Liidu piiriagentuuri Frontex andmetel moodustasid 2022. aastal Euroopa Liitu saabunud sisserändajatest suurima osa noored mehed.
Spikedi kolumnist Tim Black kirjeldab, milline mõttetu katastroof ja triljoni dollari raiskamine oli Afganistani “riigi ülesehitamine”, mille lõpust möödus 15. augustil kaks aastat.
Saksa riik, liidumaad ja regioonid vaatavad närviliselt aina kasvavale sisserändele, kirjutab Die Welt.
Suurbritannia siseminister Priti Patel kiitis heaks WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmise Ameerika Ühendriikidele, kus teda võib ees oodata kuni 175 aastane vanglakaristus USA poolt Iraagis ja Afganistanis sooritatud sõjakuritegude paljastamise eest.