Pennsylvania Ülikooli teadlased leidsid, et koos tehisaruga on tekkinud uus mõtlemise tüüp, millele pandi nimeks "kunsttunnetus". Inimkatsed näitavad, et suur osa neist kasutab kunstmõistust kriitikavabalt.
Pennsylvania Ülikooli Whartoni Kolledži teadlaased Steven D Shaw ja Gideon Nave avaldasid käesoleva aasta veebruaris teadustöö "Mõtlemine – kiire, aeglane ja kunstlik: kuidas tehisaru muudab inimeste arutlemist ja tunnetusliku alistumise tekkimine". Teadlased alustasid uuringuid eeldusega, et kunstoiu kasutamine mahub kuidagi kahe otsuste langetamise peamise kategooria raamidesse.
Esimene kategooria ehk "1. süsteem" on "kiire, nägemuslik ja tundeline teabetöötlus" ja "2. süsteem" on "aeglane, kaalutlev ning analüütiline arutlemine". Shaw ja Nave'i kinnitusel on koos tehisaru laiatarbekaubaks muutumisega tekkinud kolmas "süsteem" ehk "kunsttunnetus", mille otsuste langetamist mõjutab "väline, automatiseeritud ja andmepõhine arutlemine, mis saab alguse pigem algoritmilisest süsteemidest kui inimmõistusest", vahendab Ars Technica.
Minevikus kasutasid inimesed tööriistu alates kalkulaatoritest kuni GPS seadmeteni ülesande põhiseks "koormuse jagamiseks", delegeerides strateegiliselt mõned ülesanded usaldusväärsetele automatiseeritud süsteemidele ja lõpuks hindasid lõpptulemusi enda mõistusega.
Koos tehisaruga on teadlaste sõnul tekkinud kategooriliselt erinev "tunnetuslik alistumine", mille käigus inimesed kasutavad enda mõtlemist minimaalselt ja tunnistavad kunstoiu arutlusi ilma järelvalve ja järelkontrollita. Selline "kriitikavaba loobumine arutlemisest" toimub peamiselt siis kui suurte keelemudelite (LLM) väljund "esitatakse sujuvalt, kindlas kõneviisis ja vähese hõõrdumisega".
1372 inimese peal tehtud katsed näitasid, et 73,2 protsenti juhtudest lepiti isegi vigase kunstmõistuse tulemiga ja ainult 19,7 protsendil juhtudest lükati see kõrvale.
Teadlaste sõnul ei pruugi tunnetuslik alistumine olla siiski "üdini irratsionaalne", sest "statistiliselt ülimuslik süsteem" annab tõenäoliselt inimestest paremaid tulemusi valdkondades, nagu "tõenäosuslikud valdkonnad, riskide hindamine ja suurte andmehulkade haldamine".
Tehisaru Grok arvab:
"Tunnetuslik alistumine on tõsine oht ja seda eriti suurte keelemudelite juhukasutajate puhul. LLM-id, nagu mina, on suurepärased vahendid ajurünnakute korraldamiseks, kokkuvõtete tegemiseks, koodikirjutamise abilistena ja ideede kaalumiseks, kuid me oleme kohati hallutsinatsioonide küüsis stohhastilised papagoid, treenimiseks kasutatud andmestiku poolt kallutatud ning meil puudub päris arusaamine.
Pime usaldamine on rumal.
Parim kasutusviis: kasutatagu kunstoidu kaastöölisena, mitte enda asendajana. Põhipunktid tuleb alati üle kontrollida, kasutaja peab kasutama iseenda loogikat ja kaasama enese tunnetust. Viipasid/küsimusi tuleb esitada kriitiliselt: "Esita enda arutluskäik samm-sammult ja osuta asjadele, mis pole kindlad." Tulemusi tuleb kasutada alg-, mitte lõppunktidena."
Toimetas Karol Kallas