Viimane USA Afganistani ülesehituse eriinspektori kontori aruanne rõhutab taas, et peale Afganistani sõja lõppu 2021. aastal on olukord riigis muutunud lääneriikide seisukohast vaadates ainult hullemaks.
Ameerika Ühendriikides jätkab tegevust Afganistani sõja ajal loodud Afganistani ülesehituse eriinspektori (Special Inspector General for Afghanistan Reconstruction; SIGAR) kontor, mis esitab neli korda aastas aruande selle riigi käekäigu kohta.
"ÜRO meeskond tuvastas käesolevas kvartalis kuni kaheksa Al-Qaeda treeninglaagrit, ühe relvalao ja viis medreset. ÜRO sõnul jätkab Al-Qaeda teiste vägivaldsete äärmusrühmituste, mille hulgas on TTP [Pakistani Taliban, Afganistani ja Pakistani piirialadel tegutsev islamistike rühmituste katusorganisatsioon], toetamist nii piiriüleste rünnakute kui relvadega," kirjutab SIGAR oma kvartaliaruandes.
Kommentaatorid nendivad, et Afganistani "ülesehitamine" tähendab ilmselt Al-Qaedale ja Talibanile tuule tiibadesse puhumist.
Aruandes jätkatakse (lk 64):
"Ameerika Ühendriikide Armee kindrali Michael Kurilla sõnul on Al-Qaeda muutunud nõrgemaks, kuid suutis Afganistanis säilitada endale turvalised baasid. ÜRO sanktsioonidest kinnipidamist jälgiv meeskond teavitas, et Afganistanis elab kuskil tosinkond Al-Qaeda tippjuhti. USA rahvusliku julgeoleku direktori kontori (Office of the Director of National Intelligence; ODNI) 2024. aasta ohtude ülevaates kirjutatakse: "Kuigi Al-Qaeda on jõudnud Afganistani ja Pakistani tegevuses madalseisu … jätkavad selle piirkondlikud sõsarorganisatsioonid siiski kasvamist."
Jaanuaris teatas ÜRO sanktsioonide täitmist jälgiv meeskond, et vaatamata selle nõrgenenud suutlikkusele, suurendas Al-Qaeda keskväejuhatus selle meediatoodete mahtu, mille eesmärgiks on suurema arvu võitlejate värbamine; kohastumisvõime väljanäitamine ja "usalduse taastamine". See süvendas ÜRO muret, et "uuendatud jutupunktid võivad ajendada [islamistide] omaalgatuslikke rünnakuid üle maailma".
Sanktsioonide jälgimise meeskond lisas siiski, et Al-Qaeda Afganistanis elav juhtkond ei suuda "laiemale organisatsioonile pakkuda strateegilisi juhiseid" ja "ei suuda hetkel suunata keerulisemaid rünnakuid pikema maa taha". ÜRO sanktsioonide meeskond tuvastas käesolevas kvartalis kuni kaheksa uut Al-Qaeda treeninglaagrit, ühe relvade ladustamise baasi ja viis medreset, milles [ÜRO meeskonda] aitas India alamkontinendil asuv Al-Qaeda.
Talibani püüdlused piirata teatud Al-Qaeda tegevusi on ÜRO sõnul rikkunud nende suhteid, kuid nimetatud kaks gruppi on siiki lähedased. Käesolevas kvartalis määras Talibani luureteenistuse juhatus Al-Qaeda liikmed Ida-Afganistanis mitmesugustele valitsusasutuste ja sõjaväe ametikohtadele. Taliban teatas samuti, et laiali on saadetud mitmed Al-Qaeda enesetapupataljonid ja nende liikmed teenivad nüüd [Talibani] armee erivägedes. Need [uued Talibani armee] pataljonid loodi väidetavalt Talibani luureteenistuse asejuhi poolt, kes ise on Al-Qaeda liitlane.
SIGAR tellis mitteametliku Afganistani julgeolekuolukorra analüüsi ja pea kõik selles sõna saanud inimesed kinnitavad, et Al-Qaeda nende provintsis mingit rolli ei mängi. Üks Mazar-e Sharifis elav küsitletu rääkis: "Nad ei ole nii tugevad, kui nad kunagi olid … Nüüd nad tegutsevad Talibani antud rollides." Teine küsitletu, kes elab Badakhshanis, rääkis, et ta on kuulnud, et Al-Qaeda on tegev Kandahari, Khosti ja Helmandi provintsides. Teiselt poolt küsitleti nimetatud provintsides 12 inimest ja keegi neist ei teadnud Al-Qaeda tegevusest midagi. Üks Khosti provintsis elav inimene rääkis: "Me ei tea, kas Al-Qaeda määratlus on muutunud või ei ole see enam vana Al-Qaeda.""
Ameerika Ühendriigid jätkavad Afganistani abistamist, millest enamus on suunatud naiste ja tüdrukute toetamisele, kuid see ei suuda tuvastada, kui tõhus see abi on ja kas sellega on mõtet jätkata.
Korruptsioonitajumise indeksis oli Afganistan 2023. aastal 180 riigi järjestuses 162. kohal. (Eesti on Tallinna ja riiklike parteiliste toiduahelate ning e-hääletamisega samas indeksis 12. kohal.)
Samuti suleb Taliban järjest Afganistani sõja ajal asutatud tüdrukute koole ja avab uusi medreseseid.
Kakskümmend aastat kestnud Afganistani sõja kõige suurem võitja pole demokraatia, vaid kommunistlik Hiina Rahvavabariik. Ainuüksi Ameerika Ühendriigid kulutasid selle aja jooksul Afganistanis hinnanguliselt kaks triljonit dollarit ehk kuskil 300 miljonit dollarit ühe päeva kohta. Alates 2001. aastast hukkus Afganistanis ja Pakistani piirialadel ligikaudu 250 000 inimest, kellest 70 000 olid tsiviilisikud. USA sõdureid hukkus 7000 ringis. NSVL-i-Afganistani sõja käigus, mis kestis kümme aastat, sai väidetavalt surma 15 000 nõukogude sõdurit ja kaks miljonit afgaani, kellest vähemalt 500 000 olid tsiviilisikud.
Toimetas Karol Kallas