Europarlamendi valimised Eestis: Madison sai mandaadi, kuid konservatiivid esinesid alla ootuste

Marina Kaljurannal on põhjust naeratamiseks – 65 559 häälega tegi ta tänavuste europarlamendivalimiste parima tulemuse, kogudes seejuures ainuisikuliselt koguni 84,7 protsenti kõigist erakonna häältest. Foto: Scanpix

Eile lõppenud Euroopa Parlamendi valimised võitsid ülekaalukalt Reformierakond ja sotsid. Konservatiividest tegi tugevaima tulemuse Jaak Madison. Indrek Tarandile võib hetkeseisuga soovida aga edu uutes väljakutsetes. 

Kui mujal Euroopas (Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias jne) tegid konservatiivid üsna tugeva tulemuse, siis Eestis õnnestus neil tänavustel europarlamendivalimistel kindlustada kõigest kaks kohta ning ka seda vaid juhul kui Brexit peaks realiseeruma.

Konservatiivide jaoks tõi kastanid tulest välja EKRE kandidaat Jaak Madison, kes pälvis 22 823 valija toetuse, millega kindlustas endale koha uues Euroopa Parlamendi koosseisus. 21 474 häälega tegi tugeva isikliku tulemuse tegi ka Isamaa kandidaat Riho Terras, kelle saatus sõltub nüüd arengutest Suurbritannias.

Valimised võitis 87 158 häälega küll Reformierakond, kuid 77 384 häält korjanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei jää neist palju maha. Seejuures tegi aga 65 559 isikliku häälega valimiste parima tulemuse Marina Kaljurand, kes kogus ainuisikuliselt koguni 84,7 protsenti kõigist erakonna häältest. Talle järgnesid pingereas reformierakondlased Andrus Ansip 41 006 häälega ja Urmas Paet 30 010 häälega.

Kaljuranna kiiluvees õnnestus Euroopa Parlamenti purjetada ka kõigest 2886 valija toetuse pälvinud Sven Mikseril. Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on aga selline olukord, kus Mikser edestab oma nõrga tulemusega ligi 7,5 korda rohkem hääli korjanud Riho Terrase, “lihtne näide partokraatliku süsteemi produtseeritavast ebaõiglusest”.

Mõista-mõista, kes ei kuulu hulka. Lihtne näide partokraatliku süsteemi produtseeritavast ebaõiglusest. Riho Terras jääb 21 747 häälega tahapoole kui 2886 häält kogunud Sven Mikser.

Posted by Varro Vooglaid on Esmaspäev, 27. mai 2019

.
Samas sai Vooglaiu hinnangul aga oma teenitud karistuse ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel provokatiivselt käitunud Indrek Tarand, kelle 2009. aasta europarlamendi valimistel korjatud enam kui 100 000 häälest jäi tänavu järele kõigest 2856, millega ta hetkeseisuga oma eurosaadiku kohast ilma jääb. Mikserist jäi teda selle tulemusega lahutama aga kõigest 30 häält.

Tundub, et ultimatiivselt andis Indrek Tarand oma häbematu provokatsiooniga ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel…

Posted by Varro Vooglaid on Esmaspäev, 27. mai 2019

.
Samas suutis Tarand siiski 522 häälega edestada oma erakonnakaaslast Ivari Padarit, mis tähendab, et juhul kui Sven Mikser peaks erakonna juhiks pürgimise nimel oma kohast loobuma, võib Tarand siiski oma europarlamentääri karjääri jätkata.

Samas tunnistas Mikser valimiste järgselt, et suure tõenäosusega ta sellest ambitsioonist siiski Brüsselisse suundumise nimel loobub. “Ma usun, et erakonna esimees peaks juhtima erakonda seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas Tallinnast,” sõnas ta. Sotsiaaldemokraatide üldkogu, kus valitakse erakonnale uus juht, asejuhid ning juhatus, toimub 9. juunil.

Keskerakond sai valimistel ühe mandaadi ning 27 003 häälega suundub europarlamenti tagasi Yana Toom, kes parandas sellega ka oma eelmiste valimiste tulemust arvestatava 1740 hääle võrra. Keskerakonna nimekirjas kandideerinud endine kauaaegne reformierakondlane Igor Gräzin tegi 10 322 häälega küll korraliku tulemuse, kuid eurosaadikukohta tal seekord siiski välja teenida ei õnnestunud.

Tugeva, ent valituks osutumiseks mitte piisava, tulemuse tegi ka Keskerakonnast riigikogu valimiste järgselt välja astunud ja europarlamendivalimistel üksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaid, kellel tuli oma 20 643 häälega pingereas siiski 2886 häält korjanud Mikserile alla vanduda.

Madal valimisaktiivsus

Eestis oli ka tänavu teiste Euroopa riikidega võrreldes madal valimisaktiivsus. Kui Belgias käis hääletamas koguni 89% hääleõiguslikest kodanikest, siis Eestis vaid 37,6 protsenti, mida on siiski marginaalselt rohkem kui 2014. aastal, kus vastav näitaja oli 36,52%. Arvuliselt oli hääletajaid 332 918, kelledest 177 397 andsid oma hääle valimisjaoskondades ning 155 521 e-hääletasid.

Eestist madalam valimisaktiivsus oli ainult veel Euroopa Liidust lahkuda üritavas Suurbritannias (37%), Lätis (34%), Portugalis (31%), Bulgaarias (31%), Horvaatias (30%) Tšehhis (29%), Sloveenias (28%) ja Slovakkias (23%).

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste osalusprotsendid riigiti. Foto: kuvatõmmis väljaandest Politico

Samuti on tähelepanuväärne, et kui näiteks Ungaris, Itaalias, Poolas, Tšehhis domineerisid euroskeptilised jõud ning ka Suurbritannias, Prantsusmaal ning isegi Rootsis tegid nad korraliku tulemuse, siis Eestis jäi nende edu ligikaudu 13 toetusprotsendi juures väga marginaalseks.

Euroskeptiliste jõudude toetus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Foto: kuvatõmmis väljaandest Politico

Allikad: Delfi, Postimees, ERR, Politico

ANDKE OMA PANUS OBJEKTIIVI TÖÖ JÄTKAMISEKS!

Tehke oma annetus kohe täna, et Objektiivi missioon saaks edasi kesta!