Facebooki globaalse sisuregulatsiooni poliitikajuht Anna Makanju oli Joe Bideni Ukraina-teemade nõunik ajal, kui viimane oli USA asepresident. Samuti on Makanju ametis NATO-meelses mõttekojas Atlantic Council, mida skandaalne Ukraina gaasifirma Burisma rahastanud on, paljastab Breitbart. Makanju taust on kõnekas, kuna Facebook asus Bidenite ja Burisma sidemetest kõnelevat lugu tsenseerima.
Hiljuti väitis Facebooki juht Mark Zuckerberg Senati ees tunnistusi andes, et polnud Makanju varasemast tööst Bideni heaks teadlik. Fakti teeb märkimisväärseks see, et Makanjul võis oma ametikoha tõttu olla võimalik mõjutada Facebooki otsust tsenseerida New York Posti paljastusi Bidenite perekonna suhete kohta Ukraina ning gaasifirma Burismaga.
Facebooki ja Twitteri otsuse infot tsenseerida mõistis hukka isegi "faktikontrollimaailma" üks peamisi autoriteete, faktikontrolöre atesteeriv Poynteri Instituut, kelle sõnul haarasid sotsiaalmeediafirmad endale tõemonopoli rolli. "Tundub, et Facebook ja Twitter haarasid endale positsiooni, mida nad on pikalt vältinud. Alla kuu enne USA presidendivalimisi on mõlemad firmad otsustanud hakata interneti tõemonopolistideks. Naiivsed on need, kes seda ohtlikuks ei pea," kirjutas instituudi asedirektor Cristina Tardáguila.
Makanju huvide konflikti süvendab aga veelgi fakt, et ta on ka NATO-meelse mõttekoja Atlantic Council kaastöötaja. Nimelt on viimase näol tegemist Facebooki ühe põhilise faktikontrollipartneriga. Facebooki ja Atlantic Council koostöö "vabade valimiste kaitsmise" vallas sai alguse 2018. aastal, mis muudab Makanju topelt-rolli vägagi kõnekaks.
Samuti on Burisma Atlantic Councilit suurte summadega rahastanud. 2017. aastal, kui Hunter Biden oli Burisma nõukogus, sõlmisid mõttekoda ja gaasifirma koostööleppe. Leppe taga oli mõttekoja Euraasia programmi juht, endine USA saadik Ukrainas John Herbst. Selle raames organiseeriti muuhulgas rahvusvahelisi energiakonverentse, millest ühel astus kõnega üles ka Hunter Biden.
Burisma on mõttekoda 2019. aasta seisuga kokku 450 000 dollariga rahastanud. 2016. aastal, enne annetuste ja koostööleppe algust, kritiseeris Atlantic Council Burismat veel karmilt, viidates näiteks ettevõtte omaniku, Ukraina oligarhi Mõkola Zlotševski väidetavale korruptsioonile. Mõttekoda teatas ühes raportis, et Burisma võttis palgale "trofee-välismaalasi", nagu Hunter Biden.
Makanju oli Bidenile niivõrd lähedalseisev isik, et oli kaasatud ka viimase kurikuulsatesse telefonikõnedesse Ukraina president Petro Poroshenkoga. Hiljem püüdis Makanju kõnede transkriptsioonide avalikustamist takistada.
Peterburi tüdrukust Bideni nõunikuks
Peterburis nigeerlasest isa ja ukrainlasest ema lapsena sündinud Makanju kolis 11-aastaselt perekonnaga esmalt Saksamaale, kust edasi liiguti USAsse, siis Kuveiti ning lõpus Texasesse. 2003. aastal sai Makanju stipendiumi George Sorose venna Paul Sorose ja viimase naise Daisy fondilt. Paul & Daisy Sorose fond toetab nn "uute ameeriklaste" õpinguid. Igal aastal toetab fond 30 immigrandi või immigrantide lapse õpinguid. Kahe aasta pikkuse perioodi jooksul saavad stipendiaadid kuni 90 000 dollarit. Just säärase stipendiumi toel lõpetas Makanju Stanfordi ülikooli juuraõpingud.
Hiljem asus Makanju tööle Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ning pärast mitmeid töökohavahetusi liitus ta Barack Obama presidendikampaaniaga ja sai 2009. aastal viimase administratsiooni liikmeks, kus ta oli muuhulgas Bideni nõunik Euroopa ja Euraasia teemade osas, USA ÜRO saadiku Samantha Poweri nõunik ning kaitseministeeriumi Euroopa ja NATO poliitikate osakonna personalijuht.