Ekspresident Toomas Hendrik Ilves. Foto: Scanpix

Ekspresident Toomas Hendrik Ilves levitab oma Twitteri kontol ilma tõenditeta väiteid, justkui oleks värsked paljastused USA presidendikandidaadi Joe Bideni seotuse kohta Ukraina gaasifirma Burismaga Vene infooperatsioon.

"Kahju, et isegi New York Times on võtnud ette selle Venemaa desinformatsiooni operatsiooni, mille on ümber lükanud juhtiv desinformatsiooni ekspert Thomas Rid," kirjutas Ilves.

Ta postitas tuntud Trumpi-vastase ajakirjaniku David Corni artikli, mis pealkirjas samuti kindlas kõneviisis Venemaa desinformatsioonist räägib, kuid mingeid tõendeid selle kinnituseks ei esita, väites vaid, et paljastused on "sünkroonis" väidetava Moskva katsega 2020. aasta valimisi mõjutada.

Corni puhul tuleb silmas pidada, et ta sai 2016. oktoobris Briti eksluuraja Christopher Steele'i käest diskrediteeritud "Steele'i toimiku" ja avaldas selle põhjal ka artikli.

Ka Thomas Rid ei esita tegelikult mingeid tõendeid, mis infooperatsioonile viitaks. Rid kirjutab vaid, et paljastuste suhtes tuleks olla ettevaatlik, kuna need avaldati vahetult enne valimisi. Rid väidab, et lekkinud kirjavahetus Burisma nõukogu nõuniku Vadõm Požarskõi ja Hunter Bideni vahel võib olla võltsitud. Samas pole Bideni kampaaniameeskond e-kirjade autentsust kahtluse alla seadnud, mida ka Rid tunnistab.

Ilvese tegevus on tähelepanuväärne, kuna tema Twitteri konto on mõjukas – seda jälgib üle saja tuhande inimese. Samuti on Ilves osaline nn mitteametlikus Facebookis järelevalvenõukogus, mille eesmärk on survestada sotsiaalmeediagiganti erinevat sorti väidetavat "desinformatsiooni" oma platvormil tsenseerima.

Nagu teada, otsustas Facebook pretsedenditu sammuna asuda New York Posti poolt Bidenitest kirjutatud artiklit tsenseerima. "Kuigi ma teadlikult ei lingi siin Posti artiklit, siis tahan kinnitada, et seda lugu saavad faktikontrollida Facebooki faktikontrolli partnerid. Kuni seda tehakse, vähendame loo levikut oma platvormil," kirjutas eile Twitteris Facebooki kommunikatsioonijuht Andy Stone.

Siin varitseb aga huvide konflikti oht. Nimelt on Facebooki üks peamisi faktikontrollipartnereid NATO-meelne mõttekoda Atlantic Council, mida muuhulgas rahastab Burisma. 2017. aasta jaanuaris teatas gaasifirma, et on sõlminud Atlantic Counciliga "koostööleppe". Leppe taga oli mõttekoja Euraasia programmi juht, endine USA saadik Ukrainas John Herbst. Alates sellest ajast on Burisma mõttekoda rahaliselt toetanud, aidates näiteks korraldada Monacos toimunud energiajulgeoleku konverentsi. Mõttekoja kodulehe kohaselt toetas Burisma neid mullu summaga vahemikus 100 000 – 249 999 dollarit.

Paljastusi tsenseerib ka Twitter, mis on muutnud võimatuks New York Posti loo postitamise. Samas vabandas Twitteri asutaja Jack Dorsey selle eest, kuidas otsus langetati. "Meie kommunikatsioon selle otsuse osas pole olnud hea. Ja linkide jagamise blokeerimine ilma mingit konteksti andmata on vastuvõetamatu," sõnas ta.

Ühendriikide üks suurima levikuga päevaleht New York Post sai oma valdusesse Hunter Bideni e-kirjavahetuse, milles Ukraina energiatööstuse ettevõtte Burisma, kus Hunter töötas kõrgepalgalise konsultandina, üks tippjuhte tänab teda kohtumise eest toonase asepresidendi Joe Bideniga. 

Obama asepresident Bideni kohtumine korruptsiooni mässitud Burisma tippjuhiga leidis aset vähem kui aasta enne seda, kui Biden sundis Ukraina valitsust vallandama riigi peaprokuröri, kes uuris Burisma kuritegusid.