On 7. mai aastal 2018 ning pimedusse mähkunud Vahemerel käib vilgas tegevus. Foto: Scanpix

Migratsioonivastased erakonnad “resoneeruvad selgelt suure hulga valijatega” ning probleem jääb poliitikas ülioluliseks sisserände “survete kasvades eelseisvatel aastakümnetel,” kirjutab Financial Times – Breitbarti hinnangul kaalukas konstateering establishment‘i esindajatelt.

Artiklis sedastatakse, et Aafrika rahvastik kasvab järgmise 30 aastaga hinnanguliselt miljardite inimeste võrra, samal ajal kui Euroopa põlisasukate sündimus langeb.

Seetõttu seisavad peavoolupoliitikud silmitsi “ebameeldivate valikutega” migratsiooni piiramisel ning peavad leidma “küsimusele jaoks” uusi lahendusi.

Nagu nendib artikli autor ja FT kolumnist Gideon Rachman, on immigratsioon kerkinud läänemaailma poliitikas vaat et võrdsele kohale majandusasjadega.

Ta toonitab, et “majanduslikus mõttes on mõistlik, kui rikkad, [kuid] vananevad riigid nagu Ühendkuningriik ja Ühendriigid toovad sisse uut tööjõudu ja kodanikke naabermaadest, mis on vaesemad ja nooremad.”

“Kuid nii Donald Trumpi valimist kui Brexiti poolt hääletamist kannustas kartus kontrollimatu migratsiooni pärast,” jätkab ta sama hingetõmbega ning meenutab, kuidas “hr Trump lubas “müüri ehitada” ning Brexiti pooldajad tõotasid võtta Euroopa Liidult “tagasi kontrolli” riigipiiri üle.”

Samuti on Rachmani hinnangul “selge, et tegemist pole üksnes angloameerika fenomeniga. Saksamaal oli kantsler Angela Merkeli poliitilise soosingu allakäik tihedalt seotud tema otsusega lubada aastal 2015 Saksamaale üle miljoni pagulase ja migrandi.”

Rachman viitab ka “Kesk-Euroopa populismi käilakujule” Viktor Orbánile, kes “kloppis üles hirmu migratsiooni pärast” Ungarisse ning tuli nimetatud “hirmudele rajatud kampaania abil just äsja jälle võimule.”

Lisaks on Austria valitsuses migratsioonivastane Vabaduspartei, Itaalias võib sinna sattuda Liiga, Prantsusmaal jõudis Marine Le Pen presidendivalimiste lõppvooru ning Rootsis koguvad valimiste lähenedes populaarsust “paremäärmuslikud” Rootsi Demokraadid, loetleb Rachman ohumärke.

Võõrtööjõu sisseränne ja lõimumine

“Räägime asjast”: sisseränne läheneb Karl Vaino aja tasemele