Hooaja viimases saates "Fookuses" räägivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlusest, millest nähtub, et ligi kaks kolmandikku (63%) valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest pooldab põhiseaduses abielu määratlemist mehe ja naise vahelise liiduna. Põhiseadust tuleb muuta, kuna kultuurirevolutsioon taotleb abielu tähenduse lammutamist ka Eestis ning vastupidised kinnitused pole midagi muud kui vale, tõdevad Vooglaid ja Järvi.
Varro Vooglaiu hinnangul on uuringu tulemused paljuski ootuspärased: "Me teame seda pikemat aega, et valdav osa Eesti inimestest, nii kodanikest kui ka mittekodanikest peavad pereväärtusi ideaalis oluliseks, peavad abielu ja perekonda oluliseks – inimesed teavad, mida perekond ja abielu tähendavad."
"Seistes silmitsi olukorraga, kus läänemaailmas igal pool murrab peale subversiivne ideoloogia, mis tahab tõrjuda välja ühiskonna alusväärtused meie kultuuriruumist, moonutada abielu ja perekonna tähendust, tahetakse põhiseaduses anda kaitse nendele olulistele institutsioonidele," räägib Vooglaid. Tema sõnul on küsitluse peamine tulemus see, et me teame, et ligi 2/3 rahvast pooldaks, et põhiseaduses vastavad muudatused tehtaks, iseasi, kas seda pooldab ka meie poliitiline eliit.
Markus Järvi tuletab meelde küsitlustulemusi, mille kohaselt pooldab abielu mõistele kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse andmist täielikult 44,5% ning pigem pooldab seda 18,8% vastanutest, samal ajal kui seda pigem ei poolda 13,4% ja üldse ei poolda 14,8% vastanutest. 8,5% küsitletutest ei osanud vastata.
Järvi toob välja, kuidas sarnaseid tendentse näitavad ka mitmed muud küsitlused, mis viidi ellu kooseluseaduse läbisurumise päevil, kus suurem osa rahvast on siiski konservatiivsete hoiakutega. Varro Vooglaidi hinnangul võib aga täheldada ka ohtlikku suundumust, et massivne propaganda avaldab peale mitmeid aastauid populatsioonile lõpuks mõju ja abielumõiste ähmastumisega leppivate kodanike protsent suureneb.
"Teiseks on siin seadusandjale väga selge indikatsioon selleks, mida teha, et abielu oleks ja jääks määratletuks ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Selleks tuleks muuta põhiseadust vaid marginaalselt, kus paragrahvi 27 lisatakse lause, et abielu sõlmitakse ühe mehe ja ühe naise vahel, nende vabal tahtel ühiseks eluks," kirjeldab Vooglaid põhiseaduse täiendamise võimalikku formuleeringut.
"Põhiseaduse täiendamine oleks hea samm ka selle pärast, et see põlistaks abielu küsimuses õigusliku järjepidevuse ja Eesti õigusruumi, kuna perekonnaseaduse esimene paragrahv sedastab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ning sama seaduse kümnendas paragrahvis kuulutatakse samast soost isikute abielud õigustühiseks," räägib Markus Järvi ja lisab, et samas on ilmne, et hetkel, kui põhiseadus kirja pandi, ei tulnud kellelegi pähe mõelda abielu all midagi muud peale mehe ja naise vahelise liidu.
"Me oleme viimase 25 aasta jooksul jõudnud kultuurirevolutsioonilises protsessis nii kaugele, et need inimesed, kes põhiseaduse ettevalmistamisega omal ajal tegelesid on ka kinnitanud, et 90-ndate alguses ei mõelnud keegi selle peale, et abielu võiks hõlmata endas ka samasooliste isikute suhteid," täpsustab Järvi.
Varro Vooglaidi sõnul on põhiseaduse täiendamine oluline veel selle tõttu, et homoliikumise eesmärgiks pole kunagi olnud üksnes kooseluseaduse läbisurumine. "Seda on nähtud paljudes riikides nagu Taani, Rootsi, Norra ja hiljuti Soome, kuidas kooseluseadus on surutud läbi vaheastmena, et seejärel moonutada ka abielu tähendust. Kohalikud aktivistid nagu Reimo Mets on välja öelnud, et kooseluseadus pole üldse vajalik ja tegelikult tuleks perekonnaseadus kohe ümber kirjutada nii, et abielu sõlmitakse lihtsalt kahe inimese vahel ja mitte mehe ja naise vahel," toonitab Vooglaid.
Järvi meenutab Krister Parise kirjutist, kus Eesti Päevalehe arvamustoimetaja tunnistab, et kooseluseaduse järele pole vajadust, sest sihiks on eelkõige sooneutraalne abielu: "Muidugi pole konkreetselt kooseluseaduse järele vajadust," kirjutab Paris. "Tegemist on umbes samasuguse poolfabrikaadiga kui telefonide multimeediasõnumid (MMS), mis mobiilsele andmesidele jalgu jäid. Küll jõutakse pärast maitse suhu saamist ka päristoote ehk sooneutraalse abieluni. Lihtne ja ühetaoline jääb ikka peale."
Saate teises pooles vaadeldakse lähemalt erinevate riikide näidetel, kuidas kooseluseaduse-laadsed seadused on päädinud "homoabielu" seadustamisega ning meenutatakse Leedu Seimi paari nädala tagust otsust saata kohalik kooseluseadus otsustavalt prügikasti. Leedu parlamendis hääletas sooneutraalset partnerlust võimaldava eelnõu poolt vaid 29 parlamendiliiget, samal ajal kui 59 saadikut hääletas sellele vastu.
Vaadeldakse ka Leedus 2009. aastal vastu võetud alaealisi kahjustava informatsiooni seadust, mis keelustab paljude teiste lapsi ja noori kahjustavate nähtuste seas ka alaealistele suunatud homopropaganda. Erilise tähelepanu all on Postimehes ilmunud artiklid, mis nimetavad Leedut seaduse vastuvõtmise järel "paariariigiks" ning räägivad Alo Rauna suu läbi pisarsilmil sellest, kuidas noorte kaitsmine vägivaldse, suitsidaalse ja ebasündsa materjali eest kahjustavat lisaks Leedule ka Eesti kui ühe Balti riigi rahvusvahelist mainet.
Vaadake lisa videost.
Saade "Fookuses" on juulikuus puhkusel. Kohtumiseni augusti alguses!
Ligi kaks kolmandikku kodanikest pooldab abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist