Selle asemel, et lõõtsuda alusetut hüsteeriat, nagu kujutaks Ahto Lobjaka ja Vilja Kiisleri vabatahtlik töölt lahkumine ohtu ajakirjandusvabadusele, peaksid ajakirjanikud vaatama peeglisse ja õppima taluma kriitikat, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Objektiivi saates “Fookuses”.  

Lugematute kommentaatorite ja arvamusliidrite osutused, nagu oleks Vilja Kiisleri ja Ahto Lobjaka vabatahtlik lahkumine vastavalt Postimehest ja Eesti Rahvusringhäälingu saatejuhi kohalt tõsine oht Eesti ajakirjandusvabadusele, kuuluvad võltshüsteeria ja silmakirjalikkuse valdkonda, tunnistavad saate “Fookuses” autorid.

“Olukord, kus vähimgi märkus tööandjalt toob kaasa lennukad süüdistused sõnavabaduse mahasurumises ja ajakirjandusvabaduse ahistamises, on naeruväärne,” toonitab Vooglaid.

“Viited ajakirjanike hiilivale enesetsensuurile muutunud poliitilise tasakaalu tingimustes panevad küsima, milline on sellist ohtu nägevate ajakirjanike endi selgroog. Midagi pole ju olemuslikult muutunud,” sõnab omalt poolt Järvi.

“Liberaalidel on selgelt ülekaalukas positsioon avaliku arvamuse väljal. Väikestki tasakaalu muutust peaaegu täielikult liberaalide poolt domineeritud ajakirjanduses tõlgendatakse aga hüsteeriliste ja ebaadekvaatsete terminitega, nagu oleks tegu ajakirjandusvabaduse mahasurumisega. See on tsirkus,” võtab Järvi olukorra kokku.

Kuulake lisa saatest!

Juhtkiri: Kiisleri ja Lobjaka taandumisel pole ajakirjandusvabadusega vähimatki pistmist