Objektiivi saates "Fookuses" peatuvad Varro Vooglaid ja Markus Järvi seekord mõttevahetusel, mille vallandas Kreeka justiitsministri keeldumine osalemast kommunismi kuritegudele pühendatud Euroopa ministrite konverentsil Tallinnas. Oudekki Loone ja eriti Ahto Lobjaka, kes käsitleb Karl Marxi mõttemaailma humanismina, kaitsekõnes kommunismile kõlab vastu kas sügav arusaamatus või pahatahtlikkus, tõdevad saate "Fookuses" autorid.

Kahtlemata pole kommunism hea ja humanistlik idee, on Varro Vooglaid veendunud.

"Lobjakas ja paljud teised, kes kommunismi ideed püüavad kaitsta, toetuvad oma argumentatsioonis peamiselt punktile, et kõik kommunismi rakendused on viinud inimsusevastaste kuritegudeni, kuid idee ise on kui mitte õilis ja ilus, siis vähemalt arvestatav ja pole leidnud õiget ja kohast rakendust, mis võiks viia nende eesmärkide teostumiseni, mida Marx ja Engels oma Kommunistliku partei manifestis taotlesid," kirjeldab Vooglaid.

"Ent probleem ei ole ainult idee rakendustes, vaid probleemiks on kommunismi idee kui selline," sõnab Varro Vooglaid.

Markus Järvi hinnangul tulistab Ahto Lobjakas märgist kõvasti mööda väites, et Karl Marx oli esmajoones ühiskonnateadlane ja -kriitik, kes "diagnoosis oma aja kapitalismi süsteemilisi puudusi arenenud riikides (esmajoones Suurbritannias)" ning kelle jaoks oli kommunism lihtsalt "suur teooria", teatav ideoloogiline raamistik, millega oma ühiskonnakriitikat argumenteerida.

"Nii väites eksib Lobjakas elementaarse Marxi maksiimi vastu, milles filosoofia eesmärk ei pea olema eelkõige maailma seletamine, vaid selle muutmine," räägib Järvi ja lisab, et samast eetosest on kantud 1848. aastal välja antud Kommunistliku partei manifest.

Seega pole kommunism Marxi jaoks mitte esmajoones seletava, vaid eelkõige aktiivse ja maailma muutva iseloomuga õpetus, mille keskmes paikneb idee õigustatud ja vägivaldsest revolutsioonist.

Vooglaid ja Järvi peatuvad veel Lobjaka väitel, et kommunism on humanism ning vaatlevad mõlema kollektivisliku ja revolutsioonilise ideoloogia – kommunismi ja natsismi – juuri valgustusajastu Jumalat salgavas mõtlemises.

Kokkuvõtlikult viidatakse Aleksandr Solženitsõni kõnele Templetoni preemia üleandmisel, milles kullipilguga teisitimõtleja võtab 20. sajandi sõgeduse tabavalt kokku:

"Kui peaksin lühidalt sõnastama kogu XX sajandi peamise arengujoone, ka siis ei leiaks ma täpsemat ja sisukamat lauset, kui: "Inimesed on unustanud Jumala." Jumaliku mõõtme minetanud inimmõistuse krahhina võibki määratleda kõiki selle sajandi suuri kuritöid."

Vaadake lisa videost!

Saates osutatud artiklid on järgmised:

Vt lisaks samal teemal: