Fookuses: kui Mare Tralla liputamine alaealiste ees jääb karistamata, oleme õigusriigist väga kaugel

Täpsustatud!

Olukorras, kus seadusliku koosoleku takistamist Indrek Tarandi poolt ei karistata ning LGBT-aktivisti Mare Tralla liputamisele alaealiste ees vaatavad õiguskaitseorganid läbi sõrmede, on õigusriigi põhimõtted saanud Eestis ränga löögi, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates “Fookuses”.     

Kuigi Kersti Kaljulaid armastab igal sammul rõhutada õigusriigi olulisust, siis tegelikult on õigusriigi põhimõtted Eestis üha raskema löögi all, räägivad Järvi ja Vooglaid saates “Fookuses”.

Juunis toimunud LGBT-aktivisti Mare Tralla liputamine teismeliste poiste silme all ühe Pärnu kunstinäituse avamisel peaks ühemõtteliselt olema vastuolus karistusseadustiku paragrahvis 262 lg 1 sätestatud avaliku korra rikkumise keeluga, ent prokuratuur on keeldunud selle juhtumi menetlemisest.

“Antud juhtum kinnitab veendumust, et Eesti ei ole õigusriik, sest õigusriigi põhimõtte oluliseks osaks on ka see, et õigus kehtib kõigile ühetaoliselt ning et liputamine on üht moodi karistatav sõltumata sellest, kas sa oled LGBT-aktivist või mitte,” tõdeb Vooglaid.

“Kui keegi küsib, kuidas pahemliberaalne kultuurimuutus meie elu mõjutama hakkab, siis viimase aja õigusriigi printsiibi jalge alla tallamised Eesti õiguskaitseorganite poolt on üks parimaid näiteid,” räägib Järvi.

“Kohtusüsteem on mehitatud liberaalidega, kes keelduvad mõistmast õiglast kohut ning kohaldama Eesti riigis kehtivat õigust ühtedel ja samadel alustel,” lisab Järvi.

Lisaks Tralla enesepaljastusele, pöörame ikka ja jälle tähelepanu ka Indrek Tarandi juhtumile, mille kaudu kohtusüsteemi liberaalselt meelestatud seltskond näib avalikult irvitavat rahva õigustunde ja õigusriigi põhimõtte aadressil.

Vaadake lisa saatest!

Täpsustus! Saates on heidetud prokuratuurile ette menetluse mittealgatamist Mare Tralla suhtes. Kuivõrd avaliku korra rikkumise näol on tegu väärteoga, siis formaalselt ei kuulu selle menetlemine prokuratuuri ülesannete hulka. Samas ei suunanud meile teadaolevalt prokuratuur Tralla kaasuses ilmselge avaliku korra rikkumise asjaoludest teadlikuks saades asja ka pädevale menetlejale ehk PPA-le, vaid lihtsalt teatas, et kriminaalmenetluse alustamiseks (lapseealiste isikute seksuaalse ahvatlemise keelu alusel) puudub põhjus. Lisaks kõlab saates väide, nagu ei oleks Autorollo asjas jõudnud menetlus mingisuguse süüdimõistva otsuseni. Sellega on peetud silmas, et süüdimõistva otsuseni ei jõudnud asi kaasuses keskmes olnud poliitikute suhtes.

Saate podcast versiooni kuulamine ja tellimine: Fookuses #304.

Küsimus prokuratuurile: kas erinevalt teistest on LGBT-aktivistidele avalik enesepaljastamine lubatud?

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!