President Kersti Kaljulaiu poolt parlamendi hooaja avaistungil peetud kõne oli ootuspäraselt nõrk, nendivad saates "Fookuses" Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg.
Saate alguses toonitati, et Kaljulaiu kõnest kumas läbi juba tuttavaks saanud üleolev hoiak, nagu tulnuks ta parlamendile moraali lugema ja nagu peaks Kaljulaid end olulisema põhiseadusliku institutsiooni esindajaks kui riigikogu seda on.
Sisulise poole pealt peatuti saates nii Kaljulaiu murel selle pärast, et Eesti ei pruugi enam olla Ida-Euroopa kõige eesrindlikum riik, et meie poliitilisel maastikul ei valitse enam vaid üks (liberaalne) arusaamine põhiõigustest ja -vabadustest, et kõiki vähemusi ei peeta meie riigis samaväärseks, et regionaalselt on Tallinna ja muu Eesti võrdluses kujunenud välja suur majanduslik ebavõrdsus ning et abielu teemaline referendum ähvardab varjutada kohalike omvalitsuste volikogude valimised.
Saate lõpus konstateeriti, et kõnealune kõne üksnes kinnitas veendumust, et Eestis ei ole presidendi institutsiooni järele mingit reaalset vajadust – eriti veel juhul, kui erinevalt Soomest, Lätist, Poolast, Venemaast ja paljudest teistest riikidest ei saa rahvas endale ise riigipead valida. Samuti osutati, et ilma moraalse autoriteedi ja vähegi tõsiseltvõetava demokraatliku mandaadita presidendi sõnal puudub kaal, mistõttu pole tema kõned midagi enamat kui pseudo-monarhistlikku hoiakut peegeldav vormitäide.