Seekordses saates "Fookuses" kommenteerivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid Postimehe ajakirjaniku Joosep Värgi artiklit pealkirjaga "Miks ajakirjandus valetab?", keskendudes küsimusele sellest, milline peaks olema tõelise ajakirjanduse ja ka laiemalt väärikate inimeste suhe tõega.
2014. aasta juulikuus kirjutas toona Eesti Päevalehe palgal olnud Joosep Värk mitu artiklit, millega lasti lendu täiesti alusetud kahtlustused, nagu oleks Sihtasutusel Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mingisugused varjatud sidemed Venemaa võimuringkondadega.
Sama aasta novembris tuvastas Pressinõukogu, et Joosep Värk ja Eesti Päevaleht rikkusid niisuguse tegevusega Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksis sätestatud põhimõtteid.
Käesoleva aasta 13. aprillil avaldas nüüd Postimehe heaks töötav Värk nimetatud väljaandes aga artikli, kus esitas 2014. aastal SAPTK suhtes valeväidete lendu laskmise pärast avaliku vabanduse.
"Neid lugusid taunis Pressinõukogu ja ajakirjanduseetika seisukohast ongi see nende ülesanne. See on minu ainus, ent õiglane kaotus seal. Avaldasime toona tauniva otsuse, aga ma leian, et minu kohus on siinkohal saata avalik vabandus teele ka Varro Vooglaiu ja SAPTKi poole," kirjutas Värk.
Varro Vooglaid ja Markus Järvi kinnitasid saates ühiselt, et võtavad Värgi vabanduse vastu ega pea vimma, ent samas ei kavatseta SAPTK suhtes toime pandud ebaõiglust ära unustada, vähemalt mitte seni, kuni alusetud ja laimavad kahtlustused elavad oma elu.
Suurem osa saatest keskendus aga kohe Värgi 13. aprilli artikli avalõigus esitatud väitele, kus ta kirjutas: "Mõni kuu tagasi küsis väike õde minu käest: Joosep, kas sina kirjutad alati tõde? Pärast mõtlemishetke pidin talle vastama: ei, ei kirjuta. Aga ma pole mingi erand. President ka ei räägi alati tõde. Peaminister samuti mitte. Mart Helmegi valetab. Sina valetad. Isegi su ema valetab. Loomulikult valetab ka ajakirjandus. Aga miks?"
Järvi ja Vooglaiu ühise veendumuse kohaselt ei ole selles mitte midagi loomulikku, et ajakirjandus valetab. Vastupidi, kui meedia deklareerib enesemääratlusena, et valetamist peetakse loomulikuks, siis on ühiskonnal täpselt sama loomulik mitte usaldada niimoodi tegutsevad meediat.
Saate lõpuosas keskenduti laiemalt küsimusele sellest, et tõelisest ajakirjandusest ei saa rääkida, kui tõetaotlus asetatakse pragmaatilistest kaalutlustest ehk huvide tasandist madalamale hierahilisele kohale.
Head vaatamist-kuulamist ja kaasamõtlemist!