Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõnest Euroopa Parlamendis nähtub üleliidulise ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ihalus, mille väljenduseks on ka väidetavalt Euroopa Liidu poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus seoses asjaoluga, et Eestis ei ole piisavalt ulatuslikult kehtestatud nn vihakõne keeldu, arutlevad seekordses saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Eelmisel kolmapäeval Euroopa parlamendis peetud kõnes "Olukorrast liidus" tõotas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tõhustada võitlust vihakõne vastu, rääkides kavatsustest muuta see "Euroopa kuriteoks".
Kõne lõpuosa oli täis pikitud Euroopa Liidu keskvõimu kasvavale ideoloogilisele diktatuurile viitavaid lubadusi ja ähvardusi Poola ja teiste konservatiivset meelestatud liikmesriikide vastu. "Ütlen seega selgelt välja – nn LGBTQI-vabad alad on vabad eelkõige inimlikkusest. Meie liidus ei ole neil kohta," lubas von der Leyen.
Eriliselt pahaendeline lubadus Euroopa Komisjoni presidendi poolt puudutas vajadust tegeleda defineerimata "rassismi" väljajuurimisel suisa "teadvustamata eelarvamustega, mis on omased inimestele, institutsioonidele ja isegi algoritmidele."
Kõiges sellest paistab välja üleliidulise ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ihalus, mille väljenduseks on ka väidetavalt Euroopa Liidu poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus seoses asjaoluga, et Eestis ei ole piisavalt ulatuslikult kehtestatud nn vihakõne keeldu.
Saates "Fookuses" arutlevad nende teemade üle Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Vaadake lisa saatest!