WikiLeaksi paljastused peaksid üles äratama tõelised kodanikud, kes on valmis oma õiguste ja vabaduste eest võitlema ja mitte oma privaatsusest turvalisuse nimel loobuma. Varro Vooglaid ja Markus Järvi asetavad Objektiivi "Fookusesse" WikiLeaksis hiljuti avaldatud CIA dokumendid ning analüüsivad paljastuste tähendust ja mõju meie ühiskonnale.
WikiLeaks tuli hiljuti lagedale esimese osaga dokumenditsüklist "Vault 7", millega paljastati, et CIA arendab ja kasutab nuhkvara, mille abil saab inimesi pealt kuulata nii televiisori, mobiiltelefoni kui ka arvuti kaudu ning mis võimaldab koguni (tehnoloogiliselt arenenumate) autode juhtimissüsteemide ülevõtmist. Mis kõige olulisem, CIA nuhkvara võib endast maha jätta digitaalse sõrmejälje, nagu oleks nuhkvara kasutanud Venemaa, Hiina või teiste USA geopoliitiliste vaenlaste häkkerid.
Järvi ja Vooglaid avaldasid imestust, et kuigi tegu on ülimalt tõsiste ja väga suure ühiskondliku mõjuga paljastustega, ei tunne peavoolumeedia ega ka väidetavalt inimõiguste kaitsmisega tegelevad organisatsioonid selle vastu erilist huvi. Seda olulisem on teema käsitlemine tõeliste kodanikeühenduste poolt, mis seisavad ühise hüve eest, selle asemel, et tegelda avalikkusega manipuleerimise ja ideoloogilise propagandaga.
"Need paljastused näitavad, et lääne ühiskonnas elame me üha enam sisuliselt politseiriigis, kus õigust privaatsusele praktiliselt ei eksisteeri," märkis Vooglaid ja lisas, et probleem on aktuaalne mitte ainult USA-s ja mujal lääneriikides, vaid ka Eestis, kus õiguskaitseorganitel on jälitustegevuseks kaugelt liiga lai voli.
Vooglaiu hinnangul on olukord läänemaailmas muutunud juba absurdseks, sest inimesi mitte üksi ei kuulata mastaapselt pealt, vaid inimesed maksavad ise 800-900 eurot või rohkemgi, et soetada endale ise iga mõne aasta järel uue mobiiltelefoni näol üha täiuslikum jälgimisseadeldis, luues seeläbi eriteenistustele sedavõrd ulatuslikud jälitamise võimalused, millest KGB ei osanud ilmselt unistadagi.
Järvi sõnul on niisuguste paljastuste kontekstis oluline, et konservatiivid jõuaksid tagasi oma juurte juurde ja pühenduksid kodanike vabaduse kaitsmisele ning seisaksid Orwelli stiilis totalitaarse iseloomuga politseiriigi süvendamisele vastu.
"Kogu jutt vabast maailmast on nende paljastuste taustal farss, sest reaalselt on meil tegu totalitarismi kalduva süsteemiga, mis nuhib oma kodanike järgi," toonitas ta ja lisas, et seejuures on kõige traagilisem, et suurt osa mugavat elu üle kõige hindavatest kodanikest ei paistagi see enam häirivat, mis omakorda näitab, et need kodanikud ei väärigi ei privaatsust ega vabadust.
Kokkuvõttes toonitasid Vooglaid ja Järvi, et vabad kodanikud ei tohiks mingil juhul selliste tendentsidega leppida ja peaksid kategooriliselt keelduma leppimast nii karmi kui ka pehme totalitarismi kehtestamisega, just nagu ka vabaduse taandamisega mugavale, naudingutele orienteeritud eluviisile.
Vaadake ja kuulake lähemalt videost.