ÜRO migratsioonileppe vastased meeleavaldajad Toompeal. Foto: Martin Vaher

Täna enne kella kümmet oli Toompea ja Nevski katedraali esine rahvast täis. Üldpilt oli muljetavaldav – ÜRO rändeleppe vastasele protestile kogenuneud sajad inimesed olid relvastatud pasunate, plakatite ja väljuhäälsete hüüetega.

Punase patshabemega ja militaarses rõivais Andre oli kohale sõitnud Saaremaalt.

"Enam ei saa vait olla! Nüüd ei saa enam! Tuleb käed-jalad kõhu alt välja võtta ja näidata nendele, kes siin majas istuvad, meil pole ükskõik. Mul on nelja kuune poeg ja ma tahan, et tal oleks suveräänne riik tulevikus. See, mida meie juhid korraldavad, ei ole vastuvõetav," kärkis viikingivälimusega mees.

Vanemas eas Reet paistis rahva seast silma plakatiga "Aidaku koloniaalmaad."

"Vaatame proportsioone. Kui suur on Aafrika ja kui väike on Eesti või Europpa. Me ei saa sellist abi osutada nagu ÜRO lepe nõuab. Me peaksime hoopis koha peal aitama humanitaarabi ja koolitustega. Aga mitte võtta neid euroopasse. Pealegi leian, et esmane kohustus aidata on neil, kes on kunagi Aafrikas asumaid omanud. Vaadake kui palju on Prantsusmaal või Inglismaal kolooniaid olnud," võttis Reet oma seisukoha kokku.

Euroopa Liidu suhtes jäi Reet samuti skeptiliseks.

"Nagu ütles Igor Gräzin – seal on palju rumalaid inimesi. Nad näevad ainult ühe sammu ette, meie peame nägema mitu sammu. Me kaotame kontrolli immigrantide massi üle ja lõpetame Euroopa kalifaadiga. Juba praegu on neid siis liiga palju sisse voolanud," leidis Reet.

Martin Helme: välisministeerium tõlkis leppe valesti

Esimesena oli sõna EKRE fraktsiooni esimehel Martin Helmel, kes juhtis tähelepanu lepingu tõlkeprohmakale.

"Lepingus on kirjas, et sellega liitunud riigid võtavad kohustuse non-legally binding ehk mittejuriidiliselt siduvad. Välisministeerium on selle valesti tõlkinud juriidilsielt mittesiduvaks. Õige on mittejuriidiliselt siduv. St, et siduv on ta poliitilsielt, moraalselt. Sellega tehakse immigratsioon rahvusvaheliseks inimõiguseks," sõnas Helme väljuhäälendisse üle Toompea.

Teiseks rõhutas Helme põhiseaduse paragrahv ühte, mis nimetab suveräänsuse aegumatuks. Kõik kes tahavad rahvusvahelistele seadustele liiga suurt voli anda, rikuvad Helme sõnul seda suveräänsust.

"Eesti on meie esiisade verega välja võideldud riik. Meil ei ole teist kohta. Me võime käia tööl Soomes, Inglismaal või Austraalias, aga see on meie rahvuskodu!", võttis Helme oma sõnavõtu jõuliselt kokku.

Madison: Isamaa peab leppe hülgama

Jaak Madison: "Kui lepe peaks minema Riigikogus hääletusele, siis peab Isamaa sellest loobma ja tekitama valitsuskriisi. Saadame sotsid minema – see on meie poolne nõudmine. Sven Misker ütles paar päeva tagasi, et las rahvas räägib. Nagu parlament otsustab, nii valitsus talitab. Aga sellest ta ei hooli, et ligi 80 protsenti Eesti rahvast ütleb, et meil ei ole seda lepet vaja. Kui saame 3. märtsil valitsusse, siis algatame Sven Mikseri tagasiastumise."

Anti Poolamets: "Eestlane ärkab aglaselt. Aga kui ta korra üles on tõusnud, siis enam magama ei jää! Kui Brüsselis lastakse lennujaam õhku, Helsingis püstitatakse barrikaade iga ürituse ajal, et keegi rekkaga sise ei sõstaks või kui naisterahval, kes lükkab lapsevankrit, lõigatakse kõri läbi Allah akbari saatel. Siis kas see on naiivsus või reeturlikkus!?"

Fotod: Martin Vaher