Foto: Tarvo Alev

Tänasele suurele meeleavaldusele vaba ühiskonna kaitseks on hoolimata ebasoodsatest ilmaoludest kohale tulnud tuhandeid inimesi. Vaata pilte ja ülevaadet esinejate kõnedest galeriist!

SAPTK juhataja Varro Vooglaid juhtis kohaletulnute tähelepanu Läti arengutele, kus kehtivad Eestist märksa karmimad piirangud. Tema sõnul on ka Eesti avalikkuses ähvardatud vaktsineerimata inimeste arstiabita jätmisega. Vooglaiu sõnul on osa ühiskonnast taandatud nn teise klassi inimesteks, keda ähvardatakse ja alandatakse. Tema sõnul pole võimatu, et peagi ei saa vaktsineerimata lapsed käia ka koolis või lasteaias.

Üritusel märkis EKRE esimees Martin Helme, et kuna Eestis on vaktsineerimata 43 protsenti elanikkonnast, ei ole õige neid inimesi Delfi stiilis lamemaalasteks tembeldada. Helme sõnul pole ka EKRE vaktsiinivastane erakond, vaid nad pooldavad vabadust. Helme hinnangul tegeleb valitsus rahva hirmutamisega.

Portaali Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri tõdes, et valitsus peab austama kodanike kehalist puutumatust ning inimeste erikohtlemine pole vastuvõetav. Ta rõhutas, et valitsus peab lõpetama ühiskonna lõhestamise nii tegude kui retoorikaga. "Hirmutab, et leidub kaaskodanikke, kes tahaks meid, kes oleme täna siia tullnud, veekahurite ja koertega laiali ajada," rääkis Vihuri.

Tema sõnul joonistuvad praeguse koroonaviiruse kriisi ajal välja juba olemasolevad ühiskondlikud lõhed. "Ühiskonda on tabanud tõsine katsumus. Eriti vastutustundlik ja eetiline peab olema valitsus, kellel on voli ja võim. Ühiskond ei võida kuidagi sellest, kui osasid inimesi diskrimineeritakse ja kujundatakse arvamust, nagu oleks nende õiguste rikkumine õigustatud. Ainuke viis olukorrast välja tulla on solidaarsus ja ühtsus," sõnas Vihuri.

Molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma märkis, et koroonaviiruse ravil tuleks keskenduda ka varajasele, kodusele ravile. Samuti on tema sõnul vale pisendada läbipõdemisel saadavat immuunsust, mis teadlaste hinnangul isegi ületab vaktsineerimisest saadavat kaitset. Saarma tõdes, et kui vaktsiinid oleks ka 90% efektiivsusega, oleks siiski ebaeetiline inimeste survestamine vaktsiinidoosi saama. Saarma tõdes, et Eestis venitati kuni vaktsiinipasside tulekuni sellega, et anda juba läbipõdenud inimestele seda kinnitav staatus. Tema hinnangul peaks läbipõdenutele andma 12-15 kuud kestva tõendi, kui säärast üldse kasutada.

Endine Tallinna kiirabi õde-brigaadijuht, kiirabitöötajate ametiühingu esindaja Joona Sõsa rõhutas, et ametiühing pole vaktsiinivastane. Küll aga on nende jaoks tema sõnul oluline vaktsineerimisvabadus.

Sõsa sõnul kuulub ta nende vallandatute hulka, keda alles eelmisel aastal peeti kangelasteks. Sõsa väitel polnud esimese koroonalaine ajal kiirabitöötajate seas märkimisväärselt haigestumisi, kuna nad kasutasid hoolsalt isikukaitsevahendeid.

Ta märkis, et algselt lubati, nagu vaktsineerimine hoiaks garanteeritult ära haigestumise, kuid tänaseks teame, et see pole nii. "Tervishoiutöötajaid, keda on kriitiliselt vähe ja kes kaitsevad ennast muude meetmetega, survestatakse ja ähvardatakse vallandamisega, kui nad ei lase ennast vaktsineerida. Ometi on tegu vastutustundlike spetsialistidega," tõdes Sõsa, lugedes seejärel ette enam kui saja õe, arsti ja teadlase pöördumise.

Õendustudeng Artur Sirk märkis, et teda šokeeris koroonakriisi esimesel aastal terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhina töötanud Arkadi Popovi väljaütlemine, nagu oleks vaktsineerimata isikud sisuliselt potentsiaalsed mõrvarid. "Me ei ole mõrvarid. Ainuke, mis mõrvab, on koroona ise, mitte vaktsineerimata ega vaktsineeritud inimesed," sõnas ta.

Sirki sõnul on ta mõelnud, et mis siis on see tulevik, mis meid kõiki ees ootab. "Mul pole noore inimesena palju, millele tagasi vaadata, aga on aastakümneid, millele edasi vaadata. Paljud küsivad, et mis vabaduse eest te seisate? Inimene, kes ei vaidle vastu ja ei küsi raskeid küsimusi, kes annab ära vabaduse ise mõelda, on teiste inimeste mõtete ori," rääkis Sirk.

Vaimulik Roland Tõnisson tõdes, et ajad on segased ja sassis. "Meil oleks nagu riik, mis peaks hoolitsema, esindusdemokraatia, millega meie riigis asju aetakse. See tähendab seda, et rahvas on andnud oma esindajatele, ministritele, valitsustele, väga kalli asja hoida. Nagu anname mõnele inimesele, keda usaldame, meile olulise asja lootuses, et ta kannab selle eest hoolt ja annab tagasi vähemalt sama heana, kui on selle meilt saanud. Seda usaldust on kuritarvitatud," tõdes Tõnisson.

Tema sõnul ässitatakse inimesi üksteise vastu üles, kuigi oleme ometi nii pisikene rahvas. "Täna ürituse alguses räägiti vastupanust. Põhimõte kuulub Gandhile, kes on öelnud, et alguses sind ignoreeritatakse, siis naeruvääristatakse, siis sinuga võideldakse ja neljandaks sa võidad. Selle publikus on eesti rahva vägi," sõnas vaimulik.

Mariann Joonas portaalist Telegram sõnas, et ta poleks paari aasta eest ette kujutanud, et on ühel laval koos Varro Vooglaidi, Objektiivi peatoimetaja Markus Järviga või EKRE esimehe Martin Helmega. "Ma pole kunagi näinud, et nii paljud inimesed seisaks ühe asja eest. Oleme kõige suurema töö juba ära teinud. Nüüd tuleb kaks suurt kogukonda jälle kokku tuua," sõnas Joonas.

Fotode autor Tarvo Alev

Toimetas Jaanus Vogelberg