Prantsusmaal elav inglasest kirjanik Gavin Mortimer kirjutab Spectatoris, kuidas Euroopa Inimõiguste Kohus ja inimõiguslased sõdivad terroristide eest ning oma inimeste vastu.
Rishi Sunak ei pane eales massisisserännet seisma, nii nagu seda ei tee Giorgia Meloni, ega Emmanuel Macron. Prantsusmaa president ilmselt seda isegi väga ei soovi.
Mitte ükski president ega peaminister ei suuda oma piire kontrollida enne kui nende juhitud riigid ei lahku Euroopa Inimõiguste Kohtust (EIK). EIK, mida aitavad riikides kohapeal tegutsevad liitlased [nn "inimõiguslased"], sekkub otseselt valitsuste poliitikatesse. Selline protsess seab ohtu eurooplaste elud.
Nädal tagasi avaldas käesoleva väljaande (Spectatori) lehekülgedel arvamusloo Swansea Juuraülikooli professor Andrew Tettenborn. Tema lugu kandis pealkirja: "Kui Prantsusmaa võib eirata EIK-i otsuseid, siis miks meie [UK] ei võiks seda teha?"
Tettenborn räägib mehest, keda teatakse avalikkuses ainult tähisega "MA", kes on 39-aastane Usbeki päritolu mees ja keda Prantsusmaa julgeolekuteenistused peavad "radikaliseerunuks" ning "väga ohtlikuks" moslemi äärmuslaseks. Viimast ta ise eitab. MA põgenes 2015. aastal Usbekistanist kriminaalasjas kohtumõistmise eest, taotles põgenikustaatust Eestis, mille andmisest keelduti ja jõudis lõpuks Prantsusmaale.
Viie aastakümne jooksul on kohtunikud pannud toime hoolikalt kavandatud putši, mis on väärastanud Viienda Vabariigi vaimu.
Prantsusmaa otsustas ta välja saata, mille MA vaidlustas Euroopa Inimõiguste Kohtus. EIK otsustas, et teda ei tohi Usbekistani tagasi saata, kuna teda võidakse seal piinata. Seda hoolimata tõsiasjast, et ta külastas vahepeal kodumaad 2018. ja 2019. aastal ilma, et keegi oleks talle liiga teinud. (Tema advokaat on selle tõiga kahtluse alla seadnud.) Prantsusmaa siseminister Gerald Darmanin eiras EIK-i otsust, kuna tema hinnangul on Usbekistan turvaline riik ja 14. novembril saadeti mees kodumaale tagasi.
Väljendades toetust Darmaninile, kirjutas Tettenborn, et "Prantsusmaal ei tõsta liigutaks inimene MA moodi inimeste, keda süüdistatakse sarnastes kuritegudes, kaitseks sõrmegi".
Kuid sõrm siiski tõsteti. 30. novembril otsustas Prantsusmaa Riiginõukogu (kõrgem kohus; Conseil d'État), et MA tuleb Usbekistanist tagasi tuua ja Darmanin peab tegema kõik selleks, et see juhtuks võimalikult kiiresti ning riik peab kõik kinni maksma.
MA advokaat Lucie Simon kiitis ülemkohtu otsust ja lisas: "Me võime iseennast kiita, et juhtus midagi normaalset, täpsemalt, austati õigusriigi põhimõtteid." Tema sõnul sai Darmanin "laksu vastu vahtimist".
Darmanin sai veel teisegi kaotuse osaliseks. 4. detsembril lükkas Prantsusmaa parlament tagasi tema sisserändu piirava seaduse, mille vastu panid seljad kokku nii parem- kui vasakpoolsed rahvaesindajad. Marine Le Peni juhitavate parempoolsete jaoks oli seaduseelnõu liiga leebe. Isegi Darmanin teab ilmselt seda. Oktoobris, peale kooliõpetaja tapmist islamisti poolt, avaldas ta arvamust: "EIK peaks arvestama asjaoluga, et ta langetab terroirismikriisi otsuseid seaduste järele, mis loodi ajal kui midagi sellist [islamiterror] veel riike ei ähvardanud." Õpetaja väidetav islamistist mõrvar on pärit Vene Föderatsiooni Inguššia Vabariigist.
Darmanin on intervjuudes lubanud, et "kui on vaja kaitsta prantslasi, siis seda tabud ei takista". Kas see võiks tähendada EIK-ist taandumist? Väga raske on näha, et Macron oleks valmis seda tabu murdma.
Kuid prantslased on oma otsuse juba langetanud. Novembris korraldatud küsitlus näitas, et 91 protsenti prantslasi toetab avalikku korda ohustavate välismaalaste riigist väljasaatmise lihtsustamist ja 78 protsenti arvas, et väljasaatmisotsuste edasikaebamise võimalusi tuleks piirata.
Prantsusmaa konservatiivne ajakiri Causeur leidis kohtuotsuste peale: "Need kohtud näevad iseennast rahva tahte tõkestajatena. Viie aastakümne jooksul on kohtunikud pannud toime hoolikalt kavandatud putši, mis on väärastanud Viienda Vabariigi vaimu."
Ühendkuningriigis on kõik samamoodi. Rahva, kellest enamus on kontrollimatu massisisserände vastu, tahe tallatakse kohtute poolt jalge alla.
Suella Bravemanil (eelmine UK siseminister) oli õigus kui ta tõdes, et Ühendkuningriik peab EIK-ist lahkuma. Inimõiguslaste juristid said selle peale väga kurjaks. Bravemani suhtumist nimetati "äärmiselt ohtlikuks". See on sama hinnang, mille Prantsusmaa julgeolekuteenistused andsid Usbekistani päritolu sisserändajale.
Suurem osa eurooplasi usaldab tõenäoliselt rohkem Prantsusmaa luurajaid kui Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikke ja inimõiguslasi.
Tõlkis Karol Kallas