Pärnu Haigla Foto: kuvatõmmis

Pärnu Haiglast päevapealt sobivamat koroonatesti võimalust palunud töötaja vallandamist õiguspäraseks pidanud kohtuotsus kaevati edasi, teatab advokaadibüroo Pallo&Partnerid oma pressiteates.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid esitasid Pärnu Haigla endise töötaja nimel apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule asjas, kus töötajale kehtestati töötaja tervist silmas pidades ebasobiva viisiga testimine. Tervishoiutöötaja leping lõpetati möödunud aasta maikuus päevapealt TLS § 88 lg 1 p 2 alusel kohanematuse tõttu viitega asjaolule, et töötaja polnud ennast vaktsineerinud ning keeldus tööandja hinnangul testimisest, mistõttu ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi oodata töötajaga töösuhte jätkamist. 

Pärnu Haigla vaktsineerimata töötaja pidi nina-neeluproovi võtmisega end testima iga töönädala lõpus ning kuna kõnealune meetod töötajale tervisest tulenevalt ei sobinud, soovis ta kasutada enda tervisele sobilikumat kurgukuristamise meetodit. Seda aga talle ei võimaldatud ja töötaja vallandati loetud päevad pärast nõude kehtestamist, kaalumata ühtegi teist võimalust ning arvestamata, et töötaja oli täitnud oma tööülesandeid läbi mitme koroonalaine ilma probleemideta.

Esimese astme kohus otsustas, et haiglal oli see õigus ühiskonna huve silmas pidades. Advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul oli maakohtu otsus "äärmiselt üllatav", sest kehtiv õigus ei luba sellisel viisil töötajat vallandada. "Kohus leidis, et seni kehtinud õigus ja selle tõlgendamine ei ole asjas kohaldatav, kuna varasemalt ei ole esinenud koroonaviirusepandeemiat. Samas ei selgitanud kohus, miks peaks koroonaviiruse valguses olema õigus tõlgendada seadusi töötaja kahjuks," selgitas Reilik-Bakhoff.

Apellatsioonikaebuses osutatakse, et "kohus ei ole analüüsinud töötaja tööülesandeid, testimisnõude põhjendatust, sh kuidas ja millal see kehtestati, miks ei olnud võimalik tööd ümber korraldada või kasutada töö tegemisel isikukaitsevahendeid ning veelgi enam – kohtu hinnangul tuli tõlgendada kehtivat õigust töötaja kahjuks, seega ei olnudki kohtul võimalik teha asjas õiget otsust".

Toimetas René Allik