Harvardi Ülikooli meditsiiniprofessor Martin Kulldorff on kindel, et lapsi ei tohiks vaktsineerida Covid-19 põhjustava viiruse vastu.
"Ma arvan, et lapsi ei peaks Covidi vastu vaktsineerima. Ma olen igati selle poolt, et lapsi tuleb vaktsineerida leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, rotaviiruse ja mitme teise haiguse vastu. See on laste tervise jaoks väga oluline. Aga Covid ei kujuta lastele suuremat ohtu," rääkis Kulldorff väljaande The Epoch Times ajakirjanikele.
Ta rääkis:
"Lapsed võivad saada nakkuse, nagu nad võivad jääda tavalisse külmetushaigusesse, kuid nad ei kujuta endast suurt ohtu. Nad ei heida hinge selle haiguse kätte, välja arvatud väga harvadel juhtudel. Kui tahetakse rääkida laste kaitsmisest ja nende turvalisusest, siis minu arust peaks rääkima liiklusõnnetustest, mis kujutavad nende jaoks päriselt tõsist riski.
Kindlasti on veel mitmeid asju, millest me peaksime lapsi nende turvalisuse huvides eemal hoidma. Kuid Covid ei kujuta nende jaoks suurt riskifaktorit."
Igas vanusegrupis inimeste, kelle immuunsüsteem pole kõige paremas korras, vaktsineerimise poolt Covid-19 põhjustava viiruse vastu on enamus meditsiinieksperte. Kuid noorte tervete inimeste, eriti laste, vaktsineerimisele on avaldatud märgatavat vastuseisu, mille üheks põhjuseks on asjaolu, et neile kujutab nimetatud haigus minimaalset ohtu.
Mitmete teadusuuringute, mida Kulldorff on retsenseerinud, andmed näitavad, et lastele on ohtlikum mõni muu raske haigus või iga-aastane gripp kui Covid-19. Ameerika Ühendriikide Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuste (Centers for Disease Control and Prevention; CDC) andmed näitavad, et 20. oktoobri seisuga oli riigis Covidisse surnud 195 alla nelja aastast ja 442 last ning noort vanuserühmas viis kuni kaheksateist aastat. Lapsed satuvad haiglasse viisteist korda väiksema tõenäosusega kui 85 aastased ja vanemad inimesed, ning lahkuvad elust 570 korda väiksema tõenäosusega.
Kulldorff jätkas:
"Üheks näiteks võib tuua Rootsi, kus Covid-19 esimene laine mõjutas riiki päris tugevalt. Kuid vaatamata sellele otsustas riik jätta lasteaiad ja koolid kõigi kuni viieteist aastaste laste jaoks avatuks. Selles vanuses lapsi, kes elasid esimese laine üle ilma vaktsiinideta, ilma maskideta ja ilma sotsiaalse distantseerumiseta, on rootsis 1,8 miljonit.
Kui laps jäi haigeks, paluti tal koju jääda. Ja sellega põhimõtteliselt kõik piirduski. Ja kas te teate kui palju lapsi sel ajal Covidisse suri? Null! Ainult üksikud sattusid haiglasse. Seega tegemist pole laste jaoks riskantse haigusega."
Kulldorffi sõnul peab laste vaktsineerimist kaaludes võtma arvesse ka vaktsiinide kõrvalmõjud. Noorte inimeste jaoks paistab suuremaks riskiks olevat südamelihaste põletik, mida on juhtunud peale vaktsineerimist palju suuremal määral kui seda eeldati. USA Toidu ja Ravimiamet (Food and Drug Administration; FDA) lisas möödunud suvel Pfizeri ja Moderna vaktsiniidele hoiatuse müokardiidi ja perikardiidi, mis on kaks südamelihaste põletiku vaormi, kohta.
Medtsiiniteadlane lisas:
"Kui te olete 78 aastane, siis minu jaoks pole küsimust, kuna vaktsiini kasud on nii suured ja kui sellega isegi kaasneb väike kõrvalnähtude risk, siis tasub ennast Covid-19 vastu ikkagi ära vaktsineerida.
Teiselt poolt, kui te olete saanud läbipõdemisega immuunsuse Covid-19 vastu, siis on vaktsiinide kasu palju-palju väiksem. Kui te olete laps, isegi siis kui teil pole olnud Covidit, siis on oht jääda haigeks või sellesse surra tibatilluke … Seega ei saa väita, nagu vaktsiinide kasud kaaluksid laste puhul üles kahjud."
Kulldorffi intervjuu toimus enne FDA nõuandva kogu 26. oktoobri koosolekut, kus anti soovitus, et vastavad ametkonnad kiidaksid viie kuni üheteist aastaste laste vaktsineerimiseks heaks Pfizeri Covid-19 vaktsiini. Nende sõnul kaalub nimetatud vanusegrupis vaktsiinist saadav kasu üles haigusega kaasnevad kahjud, nagu näiteks haiglasse sattumine ja vaktsiinide kõrvalmõjud, nagu näiteks müokardiit.
Toimetas Karol Kallas