Kaitseliidu õppus Iru silla juures. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Pingelise rahvusvahelise olukorra tõttu tuleks Eestis tuua selgus küsimuses, kuidas tagada riigis operatiivne õigusemõistmine eriolukordades, leiab Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.

Põlluaas juhib tähelepanu, et Eestis puudub sõjaaja riigikaitse seadus, samuti ei näe praegused seadused kohtute toimimises ette eriolukordi. Põhiseaduse kohaselt on erakorraliste kohtute moodustamine Eestis keelatud.

"Küll aga peab riigi õigussüsteem olema valmis adekvaatselt toimima mitmesugustes kriitilistes situatsioonides. Näiteks sõjaseisukorras võib tekkida olukord, kus avaliku korra ja seaduste rikkumisele tuleb reageerida viivitamatult. Kiiresti on tarvis reageerida riigivastaste massirahutuste organiseerimisele, marodöörlusele, sabotaažile, vaenulikule propagandale ja valede levitamisele," selgitas Põlluaas.

"Süü- ja kuritegude menetlemine rahuaja praktika kohaselt võib venida heal juhul kuude, halvemal juhul aastate pikkuseks, mis pole sõjaolukorras võimalik."

Põlluaasa sõnul nõuaks eriolukord niinimetatud sõjakohtute loomist, kohese või kiirendatud menetluse läbiviimist, apellatsiooniõiguse piiramist või isegi tühistamist ning karistusseadustiku muutmist, mis sätestaks karmimad karistused teatud tegevuste puhul. "Nendel sammudel oleks ka preventiivne mõju sõjaolukorras tekkida võivate korrarikkumiste, kuritegude ja rahutuste ärahoidmisel."

Põlluaas juhib tähelepanu, et erakorraliste kohtute tegevus on seadustatud ja reguleeritud enamikus riikides.

"Ka Teise maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli vastav süsteem ja seadused loodud. 1938. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus sätestas, et erakorralised kohtud on lubatud seaduse piires ainult sõja ajal, kaitseseisukorra piirkonnas ja sõjalaevadel. Sarnast lahendust on vaja ka tänases Eestis võimaliku sõjalise kriisi puhkedes. Seda oleks vaja võimalikult kiiresti, sest kriisi tekkides oleme juba hiljaks jäänud."

Konservatiivne Rahvaerakond saatis õiguskantsler Ülle Madisele ametliku kirja, kus soovib õiguslikku hinnangut, kuidas õigusemõistmine erakorralistes olukordades lahendada.